Korduma kippuvad küsimused

Miks otsustas vald korraldada ümber kõik koolid ja lasteaiad? Miks ei tegeleta nende koolide-lasteaedadega, mille pidamine ei ole mõistlik?

Kõigi Põltsamaa valla koolide pidaja on kohalik omavalitsus (vallavolikogu). Põltsamaa vallavalitsus ja -volikogu näevad valla haridussüsteemi ühtse tervikuna, sellesse tervikusse kuuluvad kõik valla koolid ja lasteaiad. Haridusuuendused peavad kõigisse koolidesse jõudma ühtemoodi. 

 

Kas vastavad tõele kuuldused, et Põltsamaa vald kavatseb Puurmani kooli kinni panna, müüa mõisahoone maha ja ehitada saadud raha eest Põltsamaale veekeskuse?

Ei vasta. Puurmani Mõisakool on suuruselt teine kool Põltsamaa vallas. Seda ei ähvarda täna ei sulgemine ega kolimine. 1. septembril jätkavad lapsed õppimist samas majas.  Vallavalitsus toetab ka Puurmani Mõisakooli nime säilimist kooli nimetuse kirjapildis. Ümberkorraldustest on Puurmani koolil rohkem võita kui kaotada.

 

Mil moel aitab reform parandada valla koolides hariduse kvaliteeti?

Haridusvõrgu ümberkorraldamine toetab tänaste valla koolide arengukavades välja toodud põhi- ja tegevussuundi (ümberkorralduse kavatsuses ei ole ühtegi vastuolu täna kehtivate  arengukavadega).

Ühtses valla haridusvõrgustikus on võimalik õpilastele pakkuda paremini tugispetsialistide (logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog jt) tuge.

Konsolideerimisest saadav sünergia, teiste koolide kogemus ja suhetevõrgustik võimaldab koolidel paremini vahetada haridusuuenduslikke kogemusi, arendada digivõimekust ja taotleda tuge haridustaristu arendamiseks (kaasaegsed õppevahendid, huviringide vahendid jms).

Ümberkorraldused haridusvõrgus loovad eeldused senisest erinevate ja uuenduslike õppemeetodite kasutamiseks (nt aineõpetajate ränne ja erineva kogemuse ning metoodikate kasutamine tundide ülesehitamisel). Ka tekib parem võimalus õpetajate asendusteks nt haiguste, koolituspäevade vm ajaks.

Tihedam koolidevaheline läbikäimine loob head eeldused ringitegevuse mitmekesistamiseks ja pakkuda suuremat hulka valikaineid jms.

 

Kas Põltsamaal asuval direktoril on õigus käskkirjaga õppetegevus näiteks Puurmanis peatada, kui nii tundub olema valla eelarvele kasulik.

Koolidirektoril ei ole võimalik käskkirjaga peatada õppetegevust Puurmanis. Õppekohtade loomiseks ja/või kaotamiseks peab tulevikus muutma Põltsamaa Ühisgümnaasiumi põhimäärust. Põhimääruse muudatused peab heaks kiitma vallavolikogu.

 

Kas Puurmani Mõisakooli nimi kaob?

Õppekohtade nimetused kirjutatakse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi põhimäärusesse. Määruse koostamisel saavad kaasa rääkida nii haridusasutused kui ka kogukonnad. Puurmani Mõisakool võib sama nime all jätkata, kui kool ja kogukond seda soovivad. Ametlikes dokumentides võib sellele lisanduda väiksemas kirjas viide Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppekohale. 

 

Kas vastab tõele, et Puurmani lapsed ei saa enam laulupeole, neil jääb vähemaks huviringe ja ekskursioone? 

Ei vasta. Kui Puurmanis on õpetajaid ja juhendajaid, kes soovivad lastega tegeleda, pakkudes neile huvitavat huvitegevust ja vahvaid väljundeid, siis vald toetab neid. Haridusvõrgu ümberkorraldamine loob eeldused õppekohtade tihedamaks läbikäimiseks ja ka koolide kogemuste vahetuseks, mis võiks pigem suurendada Puurmani õpilaste võimalusi.

 

Kas Põltsamaa Lasteaia MARI nimi kaob?

Lasteaia õppekohtade nimetused kirjutatakse Põltsamaa Lasteaia põhimäärusesse. Määruse koostamisel saavad kaasa rääkida nii haridusasutused kui ka kogukonnad. Õppekohtade nimetusi ei pea muutma. Nimetus „MARI" sobib väga hästi ka uue lasteaia kirjapildiga. Põltsamaa Lasteaia koosseisus võib see samuti olla Põltsamaa Lasteaed MARI.

 

Miks korraldatakse uue lasteaia juhi konkurss, aga koolijuhi konkurssi ei korraldata?

Õiguslikult on tegemist kahe erineva olukorraga. Lasteaedade puhul luuakse üks uus vallaülene lasteaed Põltsamaa Lasteaed, millel ei ole juhti. Koolide puhul ühendatakse aga valla koolid Põltsamaa Ühisgümnaasiumiga, millel on juht.

 

Väiksed koolid pidasid ka oma tähtpäevi (kool sai nt 200-aastaseks), korraldati kokkutulekuid. Kas nüüd jäetakse ka need ära?

Kui kool jätkab tegevust samas kohas, siis ei näe vallavalitsus põhjust tähtpäevasündmusi ära jätta. Koolide tähtpäevade üle otsustab kool.

 

Kust tuleb kokkuhoid, mis on välja käidud ümberkorralduste ühe eesmärgina?

Volikogu otsus on esimeseks sammuks ümberkorraldustes. Kokkuhoiukohad tekivad tõenäoliselt juba siis, kui oleme sõnastanud uued organisatsioonide mudelid.

Täna on Põltsamaa valla koolidel kokku viis juhti ja lasteaedadel kuus juhti (osa neist kattuvad). Mitmetes koolides on eraldi juhiabid. Haridusasutuste konsolideerimisel vähenevad juhtimiskulud. Kokkuhoivõimalusi näeme ühishangete korraldamisel, hoonete ja õppevahendite ristkasutuses (nt igal koolil ei pea olema oma õpperiistvara, vaid seda saab jagada koolide vahel).

Need on vaid mõtted, kus vallavalitsus näeb kokkuvõimalusi. Täpsem pilt selgub organisatsioonide struktuuride ja juhtimismudelite aruteludes. Pikema vaate kokkuhoid on teemaks arengukava koostamisel.