27. oktoobrist töötab Põltsamaa Vallavalitsuses ehitusspetsialistina Gilmar Krživets. Paljudele tuttav mees, mõnele ehk mitte nii väga. Saame tuttavaks!

 

Gilmar, räägi palun natuke endast. Kust oled pärit, kus õppinud ja varasemalt töötanud? Milliste hobidega tegeled?

 

Olen elanud Põltsamaal 14. eluaastast. Pärast keskkooli lõpetamist läksin Tallinnasse TPIsse ehk tänases mõistes Taltechi. Lõpetasin selle ehitusinsenerina. Enamuse oma tööelust olen tegelenud eraettevõtlusega – juhtinud ehitusfirmat, teinud omanikujärelevalvet jne. Suuremaid hobisid on kaks: reisimine ja sukeldumine. Väga tihti on need omavahel seotud. Olen ka koolitanud sukeldujaid.

 

Olid ehitusspetsialist Järva vallas, miks otsustasid kandideerida samale kohale Põltsamaa vallas?

 

Kandideerimise põhjus oli väga lihtne ja praktiline – vähendada viibimist autoroolis. Kuna Järva vald paikneb väga suurel territooriumil, siis tuli kaugematesse kohtadesse jõudmiseks sõita üle 80 kilomeetrit. Aastas tuli üle 16000 km sõitmist tööasjus oma autoga.

 

Millised on sinu olulisemad tööülesanded?

 

Minu olulisemad ülesanded on kõik seotud ehitusega. See hõlmab nii registritoiminguid, menetlusi kui ka ehitus- ja kasutuslubade ning teatiste väljastamist. Samuti tegelen valla omaehituste ettevalmistusega ja olen valla esindajaks nende ehituste juures.

 

Põltsamaa vallas tegutseb lisaks sinule ehitus- ja planeeringuspetsialistina Kersti Viggor. Kuidas on ehitusalased teemad teie vahel ära jagatud. Millega tegeleb Kersti, millega tegeled sina?

 

Kuna Kersti on ehitus- ja planeeringuspetsialist, siis tema tegeleb igasuguste planeeringutega ja ka projekteerimistingimuste väljastamisega. Mina tegelen puhtalt ehitusküsimustega.

 

Sul on omavalitsuse kogemust üksjagu. Mis on olulisemad probleemid, millega valla ehitusspetsialist oma töös põrkub?

 

Põhiline probleem on nn „omavoliline" ehitustegevus ja hiljem selle seadustamine. Inimene on oma hoone juures midagi muutnud, lisanud, aga see pole sattunud registrisse. Ja kui soovitakse maja müüa või pangalaenu tagatiseks panna, siis avastab panga hindaja, et ehitis ei vasta ehitusregistri andmetele, siis on „vesi ahjus".

 

Mida teha, et neid probleeme oleks vähem?

 

Et neid probleeme ei kerkiks, siis tuleks enne ehitust ühendust võtta ehitusspetsialistiga ja konsulteerida, kas ja mida on vaja enne teha. Tihti kardetakse võimalikku bürokraatiat ja püütakse seda vältida. Pole vaja karta. Paljudel juhtudel ei ole asi nii hirmus, kui algul paistab. 

 

Gilmariga saab ühendust telefonil 525 1610 või e-posti aadressil gilmar.krzivets@poltsamaa.ee