Korteriühistute juhid peaksid taas valmis olema renoveerimistoetuse taotlemiseks alates 15. septembrist kell 11, taotlusvoor jääb avatuks 30 kalendripäevaks.  Taotluse esitamisega pole kiiret, kõik 15. oktoobrini esitatud taotlused võtab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vastu ja vaatab läbi, viimasel päeval tulnud taotlus on samaväärne esimesel päeval esitatud taotlusega, kirjeldab uut vooru eluaseme ja energiatõhususe osakonna partnersuhete haldur Jana Toome.

Tema sõnul saavad seekord toetust taotleda nii väikeste korterelamute ehk kuni 17 korteriga majad, keskmised majad, kus on 18-59 korterit ning suured majad, kus 60 pluss korterit.

Väikestele korterelamutele jagatakse renoveerimistoetusi 10 miljonit eurot, keskmise suurusega korterelamutele 25 miljonit eurot ja suurtele elamutele 30 miljonit eurot. „Väike maja konkureerib teiste väikeste majadega. Keskmine keskmiste ja suured omavahel," märgib Jana Toome. Toetusmäärad sõltuvad piirkonnast, maja suurusest ja rekonstrueerimisviisist.

Näiteks väiksed majad Jõgevamaal saavad ehitustöödeks lausa 60 protsenti toetust.

Lisaks on  muinsuskaitseliste korterelamute ja naabruskonnapõhise rekonstrueerimise eelarve. Taotlusi mitmesse eelarvesse esitada rahastuse tõenäosuse suurendamiseks pole mõtet, sest arvesse läheb ainult viimasena esitatud taotlus.

Reedel Jõgeval peetud infopäeval oli osalejaid 15, kõige enam tunti huvi, millised dokumendid peab toetuse taotleja esitama ning kuidas toetuse taotlejad toetuse saamise järjekorda pannakse.

Taotluste pingerida kujuneb Jana Toome sõnul vastavalt energiatarbimisele. Samuti on oluline energiakasutus ruutmeetri kohta. Rahastamise pingereas saavad kõigi eelarvete puhul ettepoole nende ühistute taotlused, mille majal on suurem energiakasutus hoone köetava pinna ruutmeetri kohta.

Renoveerimistoetust taotlema asudes peaks valmis olema üldkoosoleku otsuse protokoll, kus on välja toodud, mis töid tegema tahetakse hakata. Samuti peab olema toetuse taotlemise otsus ja laenu võtmise otsus. Tasub tähele panna, et  nõutav on kvalifitseeritud häälteenamus, 50 protsenti pluss üks hääl peab  korteriühistus  olema rekonstrueerimise otsuse poolt, nii ruutmeetrite kui ka korterite arvu poolest.

Majal peab olema kehtiv energiamärgis, põhiprojekt või siis projekteerimise lähteülesanne koos umbkaudse maksumusega ja leping tehnilise konsultandiga. Juhul, kui toetust taotletakse valmis projekti alusel, siis ka pakkumiskutsed projekteerija leidmiseks ja laekunud hinnapakkumised.

Jõgevamaa on oma taotluste esitamisega n-ö keskmiste hulgas. „Eelmine voor näitas, et kõige rohkem taotlusi tuli ikkagi Lääne-Virumaalt. Sealt on kõige rohkem korterelamuid renoveeritud ja ka projekte valmis, et toetusi saada. Ja võib-olla teadlikkus on ka suurem. Rakveres on näiteks veel vaid mõned üksikud majad, mis on seni renoveerimata."

Eelmises voorus sai Jõgevamaalt renoveerimistoetust üheksa taotlust summas peagu 7,5 miljonit eurot. „Maakondade kaupa taotlemist selles voorus pole, on suurusepõhised eelarved ning naabruskonnapõhise rekonstrueerimise ja muinsuskaitsega majade eelarve ning neis reastatakse majad energiatarbe järgi," rõhutab Jana Toome.

Taotlemishuvilistel ühistutel tasub vaadata uut veebilehte kodudkorda.ee, mis koondab ühte kohta kogu vajaliku info elamute renoveerimiseks, et muuta see lihtsamaks, selgemaks ja paremini planeeritavaks. Portaal aitab orienteeruda toetustes, seadustes, tööriistades, nõuannetes ja praktilistes kogemuslugudes. Samas on ka juhend toetuse taotlemiseks: kodudkorda.ee/korteriuhistu/renoveerimise-sammud/

Vaata ka, kuidas Põltsamaa korteriühistute Ringtee 4 ja Ringtee 5 juhatuse liige Karin Kurik räägib majade kordasaamisest: https://www.kredex.ee/et/videopank

Muide, tema majas elavad kõik pensionärid. Aga nad suutsid maja rekonstrueerida küll. Kõik algab siiski tahtmisest ja muidugi eestvedajast.

 

Täiendav info ja nõustamine Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusest telefonil 53090915 või e-posti teel aive.tamm@jaek.ee