16. jaanuaril Pärnus toimunud Viljandimaa turismistrateegia arutelu oli erakordne. Lisaks Viljandi maakonna omavalitsustele olid esimest korda laua taha kutsutud ka Tõrva ja Põltsamaa vald. Arutelu päädis intrigeeriva teemapüstitusega: kõlas mõte Suur-Viljandimaast või Suur-Mulgimaast, mille osaks on ka Põltsamaa vald.

 

Põltsamaa piirkonda ja Viljandimaad seob tihe ajalooline ja kultuuriline side. Oli ju suurem osa tänasest Põltsamaa vallast 1949. aastani Viljandimaa osaks. Viljandi on Tartu kõrval teiseks suuremaks regionaalseks tõmbekeskuseks, kus meie inimesed käivad  vaba aega veetmas või ostlemas. 

 

Meie Viljandi-suunalist huvi on toetanud ka Viljandimaa Omavalitsuste Liit, kes on aidanud Põltsamaa vallal luua senisest tihedamaid kontakte lääne suunal. 

 

9. mail võõrustas Põltsamaa vald Pajusis naabermaakonna omavalitsusjuhte. Suve hakul liitusime Viljandimaa kultuurikoostöövõrgustikuga ja see on oluliselt avardanud meie kultuuriinfo välja. Sügisel külastas Põltsamaa valda paarikümneliikmeline Viljandimaa kultuuritöötajate delegatsioon. Novembris olime ise külas Põhja-Sakala vallas. 

 

Turismialane koostöö avab uue tahu suhetes Viljandimaaga.

 

Maaliline Olustvere mõis, Suure-Jaani Tervisekoda, parafiinist uisuväljak Võhmas, Meleski klaasimuuseum – kõik need asuvad siinsamas ja võiksid huvi pakkuda ka Põltsamaad külastavale inimesele. Või siis vastupidi, Kamarisse rajatav veelauakeskus, Kuningamäe kardirada ja terviserajad, Põltsamaa loss on võimalikud tõmbenumbrid ka neile, kes peatuvad teisel pool maakonnapiiri.

 

Põltsamaa vald soovib panustada Suur-Viljandimaa või Suur-Mulgimaa ideesse, see loob meie valda uusi arenguperspektiive.