KÜSIMUSED & VASTUSED
seoses tuuleparkide kavandamisega Põltsamaa valda

*sinises toonis tekst on hiljuti lisatud või täiendatud

Millises rollis on tuuleparkide arendamisel kohalik omavalitsus?

Tuuleparkide kavandamise protsessis on Põltsamaa Vallavalitsusel vastava eriplaneeringu koostamise korraldaja roll. Põltsamaa vald vallavolikogu ega vallavalitsuse näol ei ole kavandatavate tuuleparkide rajaja. Põltsamaa vald loob eriplaneeringu koostamisega eeldused tuuleparkide rajamiseks. Neid asuvad rajama huvitatud isikud ehk arendajad, kelleks hetkel on ettevõtted Irbeni OÜ (OÜ Utilitas Wind tütarettevõte) ja Enefit Green AS. Kui tuulikud on püstitatud ja töös, hakkab kohalik omavalitsus maksma tuulikute mõjualas elavatele inimestele elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ehk nn talumistasu (vt täpsemalt allpool).

Kes on koostanud Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu materjalid?

Põltsamaa Vallavalitsusel on eriplaneeringu koostamiseks sõlmitud hankeleping ettevõttega Skepast & Puhkim OÜ, mille valdkondlikud eksperdid on eriplaneeringu materjalid (sh KSH aruande) koostanud (täpsemalt eriplaneeringu seletuskirja alguses). Põltsamaa Vallavalitsuse ülesanne on vastavalt planeerimisseadusele eriplaneeringu koostamist juhtida ja korraldada. 

Miks Põltsamaa Vallavolikogu tuuleparkide eriplaneeringu algatas ja kuna see kehtima hakkab?

Põltsamaa Vallavolikogu algatas tuuleparkide eriplaneeringu 2021. aasta lõpus sooviga välja selgitada kuhu ning millistel tingimustel on Põltsamaa valda võimalik tuuleparke rajada. Toona ei olnud planeerimisseadusest (PlanS § 96 lg 2) tulenevaid põhjendusi, millele tuginedes oleks kohalikul omavalitsusel olnud alust tuuleparkide eriplaneeringu algatamisest loobuda. Planeeringu algatamine ei tähenda veel tuuleparkide rajamist ning see ei garanteeri arendajale, et eriplaneering ka kehtestamiseni jõuab. Planeeringu algatamine on pigem ühe protsessi algus, mis võimaldab koostöös kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja arendajaga tuuleparkide kavandamist Põltsamaa valda põhjalikult käsitleda.

Täna on tuuleparkide eriplaneering vastuvõtmise eelses staadiumis. Ees ootavad eriplaneeringu vastuvõtmine (kevad 2025) ja hiljem kehtestamine (2025-2026). Seega, lähiajal tuulikuid püstitama ei hakata, nii planeerimisprotsess ise kui sellega seonduv kodanike ja huvigruppide kaasamine on alles teekonna alguses.

Miks inimeste kaasamine ja teavitustöö on olnud tagasihoidlik?

Kodanikke on tuuleparkide eriplaneeringu protsessi kaasatud algusest peale. Algatamise järgselt toimus mitmeid selle suunalisi tegevusi. Viimati toimus tuuleparkidega seotud avalik väljapanek 2022. aasta septembris ja oktoobris, mil avalikul väljapanekul olid Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Avalikud arutelud toimusid 2023. aasta alguses. Sealt edasi on tänaseni olnud tuuleparkide osas vaiksem, kuna tegeleti eriplaneeringu põhilahenduse väljatöötamise ja keskkonnamõjude hindamisega ning valminud dokumentide kooskõlastamisega ametkondades ja seonduvate kinnistute omanikega. Täna on avalikule väljapanekule suunatud Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneering koos vastuvõtmise (mitte kehtestamise) otsuste eelnõudega. Avalikke arutelusid kavandatakse 2025. aasta jaanuarikuu I poolde. Menetlusprotsessi jooksul toimub veel vähemalt üks planeerimisseadusest tulenev avalik väljapanek, kuid kohalikul omavalitsusel on lubatud nii neid kui avalikke arutelusid korraldada rohkem. Selle vajaduse näitab aeg.

Põltsamaa Vallavalitsus on püüdnud käimasolevast avalikust väljapanekust teavitada võimalikult palju. Teavitused on avaldatud ajalehtedes Postimees, Vooremaa, Põltsamaa Valla Sõnumid ja Põltsamaa Vallaleht. Paberkandjal eriplaneeringu materjalid on tutvumiseks välja pandud Põltsamaa Vallavalitsusse ning raamatukogudesse Põltsamaa linnas, Puurmanis, Adaveres, Lustiveres ja Tapikul. Avaliku väljapaneku infot on jagatud ka sotsiaalmeedias (Facebookis Põltsamaa vald, Põltsamaa Elu ja teised grupid) ning saadetud otseteavitusi seonduvate kinnistute omanikele, keda on kokku tuhandeid. Lähikuudel on kavas täiendav kaasamine ja selgitustöö vallavolikogu kogukonnakomisjoni kaudu, avalikud arutelud 2025. aasta jaanuarikuu esimeses pooles, kaugemas vaates tuuleparkide teabepäev jms tegevused, mis aitavad kodanike teadlikkust tuuleparkide suhtes tõsta, sh vähendada erinevaid hirme nende kavandamise ja rajamise ees.

Miks avaliku väljapaneku aeg on osade Põltsamaa valla kodanike jaoks pikenenud?

Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringule arvamuse andmise ja ettepanekute esitamise tähtaeg on pikenenud nende jaoks, kes enne eriplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu (26.11.2024) tähtaja pikendamist taotlesid ja neile, kes rahvastikuregistrist saadavate kontaktide viivituse tõttu said Põltsamaa Vallavalitsuse teavituskirja hiljem. Neil, kes said teavituse hiljem, on siiski planeerimisseadusest tulenev õigus olla planeeringu avalikust väljapanekust teavitatud vähemalt 14 päeva enne planeeringu avaliku väljapaneku algust ning õigus tutvuda planeeringuga 30 päeva. Hiljem teavitatud kodanikud saavad ettepanekuid esitada kuni 14.01.2025. Täpsemad juhised on toodud teavituskirjades, mis e-posti või tavaposti kaudu puudutatud kodanikeni jõuavad. 

Milline on tuuleparkide kavandamise üle-eestiline kontekst?

Kogu Eesti kontekstis on oluline teada, et tuuleparke saavad kavandada vaid need kohalikud omavalitsused, kus ei kehti riigikaitselased piirangud. Täna on piirangualas sees ka Põltsamaa vald, kuid pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendumist on võimalik tuuleparke rajada ka Põltsamaa valda. Kompensatsiooniala idapiirist ida poole jäävate elektrituulikute rajamist Kaitseministeerium ei kooskõlastaks (eriplaneeringu seletuskiri joonis 1), mistõttu sinna alasse Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu raames tuulikuid ei kavandata.

Täna on Eestis kokku 29 kohalikku omavalitsust, kes olles erinevates eriplaneeringu koostamise etappides, tegelevad tuuleparkide kavandamisega. Põltsamaa valla naabervaldadest tegelevad tuuleparkide kavandamisega Järva vald, Põhja-Sakala vald, Viljandi vald ja Türi vald. Üks Järva valla tuuleparkide arendusalasid (teoreetiline max 12 tuulikut) asub Põltsamaa valla tuuleala 1/1 vahetus läheduses. 

Pidevas muutumises on info selle kohta, kui palju maismaa tuulikuid Eesti vajab. Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu seletuskirja koostamise ajal oli see arv ca 150 tuulikut kogu Eesti peale. Täna on riik kavandamas 2025. aastaks vähempakkumisi tuulest elektri tootmisele. Kavandatud vähempakkumiste maht on 4 TWh, üks kaasaegne tuulik toodab ligikaudu 16 GWh energiat ning seega on selle mahu saamiseks vajalik Eestisse rajada u 250 kaasaegset tuulikut. Ühtegi planeeringut uutele tuuleparkidele seni Eestis kehtestatud ei ole, veel vähem väljastatud ehituslubasid. Tuulikud peavad tööle hakkama 2029. aasta lõpuks, et täita Eesti 2030 eesmärgid toota kogu tarbitud elektrienergia taastuvatest allikatest. Eesti energiamajanduse arengukava ENMAK 2035 on toodud, et 2030. aastaks on Eestis kokku 2850 MW maismaatuult ning 2035. aastaks 3000 MW. Täna on installeeritud võimsusi ca 700 MW. Seega, energiamajanduse arengukava kohaselt ja võttes arvesse, et üks maismaatuulik võiks olla u 7 MW, tähendaks see Eestile juba üle 300 tuuliku.

Miks Põltsamaale kavandatakse ca 80 tuulikut?

Tänaste teadmiste juures saab Põltsamaa vallas tuuleparke arendada maksimaalselt kaheksal tuulealal ning tuulikute arvu teoreetiline maksimum on 67 tuulikut kogu Põltsamaa valla peale (eriplaneeringu seletuskiri nt tabel 1). Täpsemad asukohapõhised uuringud, mida eriplaneeringu materjalid tuulealade kaupa ette näevad, on veel kõik ees ning on väga tõenäoline, et võimalike tuulikute arv hakkab vähenema.

Põltsamaa valla kontekstis saab projekteerimistingimuste alusel (PlanS § 95¹) arendada tuuleparke aladel 4/13 ja 7/18. Nende tuulealade puhul toimub pärast eriplaneeringu vastuvõtmist vastavate alade ulatuses eriplaneeringu heakskiitmine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ning seejärel eriplaneeringu kehtestamine nimetatud kahe tuuleala osas. Teised tuulealad liiguvad eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etappi. Kuna detailse lahenduse koostamist, nii nagu kogu eriplaneeringu koostamist, rahastavad arendajad, siis tänases seisus hakatakse detailset lahendust koostama tuulealadel1/1; 5/14 ja 3/9, kus huvitatud arendaja on olemas. Detailsele lahendusele järgneb tuulealade uus avalik väljapanek, heakskiitmine ministeeriumis ja kehtestamine volikogus. 

Miks kavandatakse tuulikuid osaliselt elamute lähedale – 750 m kaugusele? Mis saab, kui tuulik on püstitatud ja reaalne müratase ületab modelleeritud müranormi?

Eriplaneeringu tuulealade väljaselgitamisel on tehtud müra modelleering ning asukohtades, kus müranorm seda lubab, on puhvervöönd elamutega 750 m, muul juhul on puhvervöönd elamutest ja ühiskondlikest hoonetest 1 km. 750 m on piir, millest alates saab üldse kaaluda tuuliku paigaldamist. 

Tuulealale 1/1 tuulikute kavandamisel tuleb arvestada, et kui kaugus tuulikust ja Järva valda jääva elamu vm müratundliku ehitise vahel on vahemikus 750-1000 m, tuleb tuuliku kavandamiseks saada nõusolek vastava elamu vm müratundliku ehitise omanikult.

Kui müra reaalsuses ületab norme ning mõõtmised seda kinnitavad, siis saab piirata tuuliku töörežiimi (suurema tuule või teatud tuulesuuna korral) või nt eluruumis ületatava müra (eelkõige madalsageduslik müra) puhul parandada hoone heliisolatsiooni (akende vahetus vms, mille kulud katab arendaja).

Kui palju ja milliseid töökohti tuuleparkide rajamine Põltsamaa valda loob?

Kuna täna pole teada mitu tuuleala reaalselt töösse lähevad ja mitu tuulikut täpselt nendele aladele püstitada saab (määravaks saavad eelkõige asukohapõhiste uuringute tulemused), siis ei ole ka  teada mitu töökohta Põltsamaa valda seoses tuuleparkide rajamisega tekiks. Otsesed töökohad oleksid seotud tuuleparkide ja tuulikute hooldustöödega, kuid tuuliku hooldustehnikuks tuleb õppida. Siiani on Eestis tuuleparkide hooldusteenust pakkuvad ettevõtted ise töötajaid välja koolitanud. 2024. aasta sügisel avas esimesena Eestis tuuliku hooldustehniku õppekava Pärnumaa Kutsehariduskeskus (õpe kestab 1,5 aastat). Kuressaare Ametikoolis kavandatakse eraldi tuulikute labade hooldustehniku õpet. Nt Saarde tuulepargis on üheksa tuulikut ja tööl kuus hooldustehnikut.

Lisaks on võimalik tuulepargist 6 km raadiusesse (kui seadust muudetakse, siis 15 km raadiusesse) rajada nö otseliin, mille abil on võimalik saada võrgutasuta elektrit (küll mitte üksikute kodumajapidamiste kaupa). See oleks oluline eelis võimalike uute tööstuste rajamisele või olemasolevate tööstuste konkurentsivõimelisuse tõstmiseks ning seega võimalikuks laiendamiseks ja täiendavate töökohtade loomiseks.

Milliseid maavarasid on vaja tuulikute ehitamiseks kaevandada?

Tuulikute tootmine nõuab maavarasid, kuid kaevandamise maht ja selle keskkonnamõju on seotud kasvava nõudlusega taastuvenergia järel. See mõju ei ole aga võrreldav fossiilkütuste kasutamisega tekitatud keskkonna kahjuga. Maavaradest on tuulikute tootmiseks vaja peamiselt terast, alumiiniumi ja vaske, generaatorites  ühe tuuliku kohta umbes mõni kilo väärismetalle. 

Kui suur on ühe tuuliku maksumus (ehitus, detailid, paigaldus jms)?

Iga tuulepargi ehitus on erineva maksumusega. Loeb palju hetkel turul olevatest hindadest (tuuliku komponentide hind, tarne hind, teede/kaablite ehituse ja paigalduse hind, sh elektriliitumine jms). Tuulikute ja energeetikaseadmete hinnad on alates 2022. aastast tulenevalt globaalsest olukorrast oluliselt tõusnud. 2022. aastal ehitama hakatud Utilitase Saarde tuulepargi näitel võib öelda, et 9 tuuliku (kokku 39 MW) rajamise investeering oli 65 miljonit eurot. 2024. a Leetu rajatava 20 tuulikuga (kokku 124 MW) tuulepargi investeering on üle 200 MEur, tehes ühe tuuliku maksumuseks ca 10 MEur. Tegemist on kuluga, mis tehakse peale ehitusloa saamist ehk eelnevaid kulusid (lepingute kulud, planeeringu, uuringute jms kulud) tuleb lisaks arvestada.

Kui suur on ühe tuuliku prognoositud aastane toodang kilovattides?

Toodangut mõõdetakse kilovatt-tundides (kWh) ja see oleneb, kuhu on tuulik kavandatud – Lääne-Eestisse, kus on paremad tuuleolud või Kesk/Ida-Eestisse, kus tuult puhub vähem. Samuti sõltub elektritoodang tuuliku kõrgusest ning võimsusest (kõrgem ja võimsam tuulik toodab rohkem elektrit kui madalam). Ligikaudse hinnanguna võib öelda, et ühe kaasaegse 6 MW tuuliku toodang on vahemikus 14-18 GWh. Et saada kWh tuleb antud number korrutada läbi miljoniga. Ehk siis 14 000 000 – 18 000 000 kWh.

Kui suur saab olema ühe tuuliku prognoositud aastane ekspluateerimiskulu (hooldus, remont jne)?

See sõltub väga palju tuuliku tüübist. Üldjuhul on kulukomponent (sh remont/hooldus) arvestatud hinna sisse, mis tasandatakse tootjaga. Tuulikute hoolduslepingud on üldjuhul väga pikad (kuni 30 aastat) ning ajas tuulikute hoolduse kulu ka tõuseb. Seega konkreetset numbrit on väga raske välja tuua.

Kui pikk on tuulikute eluiga miinimum, loodetud maksimum?

Tänapäevaste tuulikute eluiga on minimaalselt 30 aastat, hea ja õige hoolduse korral isegi kuni 40. Virtsu (Eesti esimene tuulepark) on töös alates 2002. aastast ning töötab veel mitmeid aastaid.

Mis saab tuulikutest pärast nende eluea lõppu?

Ligikaudu 85-90% tuuliku kogumassist, sh vundament, mast ja generaator, on juba täna uuesti ringlusse võetavad. Labad koosnevad ca 60-70% ulatuses komposiitmaterjalidest nagu klaas- või süsinikkiud, mis on oma ehituselt tihedalt seotud ühendid. Seetõttu on komposiitmaterjalid ka tuuliku komponentidest ühed keerulisemalt taaskasutatavad, kuid siiski on selle jaoks olemas mitmeid tehnoloogiaid. Hetkel kasutatakse labadest alles jäänud komposiitmaterjale peamiselt tsemenditööstuses. Alates 2025. aastast kehtib Euroopa Liidus labade prügimäele ladustamise keeld. 

Kus ja millised on labade ümbertöötlemise võimalused?

Nt Soomes suunatakse labade klaas- ja süsinikkiust komposiidid tsemenditootmisse, kus need asendavad fossiilkütuseid ja tooraineid, vähendades protsessi CO₂ emissioone. Seda teeb nt ettevõte Finnsement. Samuti on Stena Recycling alustanud Soomega koostööd, et komposiitmaterjale ümber töödelda. Taanis töötab ettevõte Continuum välja tehnoloogiat, mille abil oleks võimalik tuuliku labades sisalduv klaaskiudjäätmeid kasutada hoonetes ehitusmaterjalidena. Ka tuulikutootja Vestas on asunud välja töötama uut ümbertöötlemise lahendust, mis võimaldaks muuta vanad labad uueks tooraineks, mida omakorda saab kasutada uute labade valmistamisel. Saksamaal on võimalus labade taaskasutuseks Bremenis, kus asub tehas, mis suudab klaaskiude tõhusalt ümber töödelda. 

Kui suur on prognoositud tulu laekumine vallale ühe tuuliku kohta?

Õiget vastust on väga raske anda, sest oleneb tuulikust, mis on võimalik rajada (eelkõige tuuliku võimsus, toodetud elekter, aga ka kõrgus) kui ka elektrihinnast. Võttes aluseks keskmise tuuliku toodangu ~ca 16 GWh ja elektrihinnaks 60€/MWh, siis ühe sellise tuuliku keskkonnatasu on 10 000 eurot aastas, mis jaguneb vastavalt Keskkonnatasude seadusele pooleks: 50% jagatakse mõjualas olevate inimeste vahel ning 50% jääb KOVile (kui KOV ei otsusta rohkem kui 50% tuulikute mõjualas elavatele inimestele maksta).

Kas talumistasusid majapidamistele maksab vald või teeb seda tuuliku arendaja?

Maismaa tuuleparkide mõjualas elavatel inimestel on õigus saada elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Tulenevalt keskkonnatasude seadusest (KeTS) kantakse kõnealune tasu kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse (KeTS § 55²). Saadavast tasust 50% maksab kohalik omavalitsus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele, kui eluruum on füüsilise isiku omand ja eluruum on omaniku rahvastikuregistri järgne elukoht (KeTS § 55³). Põltsamaa valda kavandatakse tuulikuid, mille kõrgused jäävad vahemikku 250-290m, mistõttu ulatub maismaa tuulepargi mõjuala, ja kodanike õigus saada nimetatud tasu, kolme kilomeetrini (KeTS § 55³ lg 2).

Kas ja kui palju vähem energiat toodavad sakilise servaga tuulikulabad (need mis vähem müra tekitavad)?

Energiatoodangus vahet ei ole, sakilised servad omavad mõju ainult mürale, mis on väiksem. Põltsamaa valda kavandatakse valdavalt tuulikuid, mille labade servad on sakilised ja tekitavad vähem müra. 

Kas tuulikute paigaldamise kohtadele eramaale on omanikega kokkulepped sõlmitud?

Ehkki eriplaneeringu koostamine on omandiülene, tuleb ehitamiseks ikka sõlmida vastava maaomanikuga hoonestusõiguse leping. Nt Utilitas Wind on juba sõlminud mitmeid hoonestusõiguse lepinguid eramaaomanikega.

Kas seoses tuuleparkide kavandamisega ehitatakse ümber kohalikud teed või rajatakse uued tuulikute positsioonidele viivad teed?

Tuulepargi projekteerimise käigus (järgneb eriplaneeringu kehtestamisele) tehakse kindlaks, milliseid olemasolevaid teid saab kasutada, milliseid tuleb täiendavalt ringi ehitada ja milliseid teid on vaja juurde ehitada. Eelistatud on olemasolevate teede maksimaalne ära kasutamine. Teede kasutamise kord lepitakse kokku maa omanikuga (riik, KOV, eraomanik). Arendaja lepib kokku, millises mahus teid kasutatakse ja kuidas toimub nende hilisem korrashoid. Kui maa omanik on nõus ja on vaja rajada uus või osaliselt uus tee, siis selle maksab kinni arendaja. Reeglina püütakse maksimaalselt kasutada olemasolevaid teid, mida vajadusel rekonstrueeritakse, et tuuliku ehitusaegne kandevõime oleks tagatud. Eriplaneeringus on indikeeritud, mida peab teede (ümber)ehitamisel arvestama, täpsed tingimused ja nõuded teedele annab olemasolev seadusandlus (ehitusseadustik, tee projekteerimise normid). 

Kelle poole küsimuste korral pöörduda?

Tuuleparkide eriplaneeringut puudutavate küsimuste korral julgustame pöörduma otse Põltsamaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Anni poole (tel 5309 6850, e-post: kertu.anni@poltsamaa.ee), kes igapäevaselt antud teemaga tegeleb.