Uudised ja teated

TAI juhib tähelepanu seostele alkoholitarvitamise ja vaimse tervise vahel

Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna alanud kampaania juhib tähelepanu alkoholi tarvitamise ja vaimse tervise probleemide seostele. Alkohol ei ole lahendus elus ettetulevate muredega toimetulemiseks, vaid võib negatiivseid emotsioone hoopis süvendada, tekitada lisastressi ja viia ka depressiooni või uneprobleemide tekkeni.
 
Alkoholi tarvitamise ja kehvema vaimse tervise vahel on seos – alkoholitarvitajate seas esineb rohkem depressiivsust. 2016. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et alkoholi tervist ohustaval moel tarvitavad inimesed on suurema tõenäosusega stressis, masenduses või mõelnud enesetapumõtteid.
 
„Negatiivsed tunded on täiesti loomulik elu osa – me kõik kogeme aeg-ajalt liigset stressi ja peame toime tulema igapäevaste murede, ebameeldivate sündmuste, halva tuju, pinge, ärevuse või üksindusega. Paljud inimesed sirutavad käe alkoholi järele sageli just selleks, et selle kõigega toime tulla. Esimese hooga võibki tunduda, et alkoholi mõju all probleemid hajuvad, pinge langeb ja kergem on hakkama saada," selgitas kliiniline psühholoog Kariina Laas. Laasi sõnul on alkoholist saadav esialgne heaolutunne aga petlik. Alkohol võib aidata halba olukorda hetkeks unustada, kuid probleemid sellest ju tegelikult ei lahene ning alkohol tekitab neid pigem juurde. Pikemas vaates kahjustab alkohol nii suhteid, saavutusi, tööelu, rahalist seisu, kui tervist, süvendab stressi ning suurendab muretsemist ja masendust.
 
„Kahjuks taipame ise üldjuhul liiga hilja, et midagi on valesti. Salaja ligi hiilivaid ohumärke on väga raske õigel ajal tähele panna ja nii võivad negatiivsetest emotsioonidest alguse saanud probleemid koostoimes alkoholiga ühel hetkel üle pea kasvada," selgitas Laas. „Seetõttu on oluline iseenda emotsionaalset seisundit jälgida, muresid endale teadvustada ning õppida toime tulema ja probleeme lahendama alkoholist hoidudes."
 
Inimesel, kel on stress, ülepinge, masendustunne või uinumisraskused, tuleks alkoholi vältida. Oluline on otsida toetust lähedastelt või pidada nõu perearsti või psühholoogiga. Emotsionaalset seisundit ja vaimse tervise olukorda aitab paremini mõista alkoinfo.ee veebilehelt leitav emotsionaalse enesetunde test. Testi tulemused annavad märku unetuse, ärevuse ja depressiooni sümptomite olemasolust ning aitavad neile tähelepanu pöörata. Samas juhib test tähelepanu ka sellele, et alkohol ei lahenda emotsionaalseid probleeme, vaid toob neid juurde.
 
Praeguseks on emotsionaalse enesetunde testi teinud 6853 inimest. Testi teinutest 76 protsendil esines väsimuse sümptomeid määral, mis võib viidata väsimussündroomi esinemisele. 66 protsendi testi teinute tulemused viitavad, et neil võib esineda depressiooni. Enam kui pooltel testi teinutest esines ka unehäirete (58%) ja üldärevuse (56%) sümptomeid. Suhtlemisärevuse sümptomeid on esineb testi teinute seas vähem – tulemuse, mis võib viidata suhtlemisärevusele ehk sotsiaalfoobiale, on saanud 35% testi sooritanutest.
 
Alkoholi ja vaimse tervise vahelistest seostest saab rohkem teada https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-moju-tervisele/vaimne-tervis/.
 
Emotsionaalse enesetunde testi oma seisundi hindamiseks saad sooritada https://alkoinfo.ee/et/enesetunde-test/
 
 
Kampaania toimub teist korda ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames.
 
Lisainfo: www.alkoinfo.ee