Tere tulemast, Raian!

1. Räägi palun natuke endast – kust oled pärit, kus õppinud ja varasemalt töötanud?

Pärit olen täitsa Põltsamaalt. Elasin küll 11 aastat Räpinas, kuid peale gümnaasiumi lõpetamist tulin Põltsamaale tagasi ning olen siia paikseks jäänud. Hetkel õpin Sisekaitseakadeemias päästeteenistuse erialal ning töötan valla töö kõrvalt ka Päästeametis Järvakandi päästekomandos meeskonnavanemana. Lisaks kõigele olen ka Pajusi Vabatahtliku Päästeseltsi juhatuse liige.

2. Miks otsustasid kandideerida kriisispetsialisti ametikohale Põltsamaa Vallavalitsuses?

Kandideerida otsustasin, kuna see ametikoht haakub otseselt minu erialaga. Olen ise elanikkonnakaitse koolitaja ning tundsin, et sellel ametikohal saan ka valla üldisele kriisivalmidusele panuse anda. Lisaks on Põltsamaa mul ju koduvald, seega haarasin võimalusest kinni. 

3. Millised on sinu peamised tööülesanded ja vastutused selles ametis? 

Minu ülesanne on vallaülene kriisivalmisolek ja sellega seonduv ennetustöö. Piltlikult öeldes on minu eesmärk koostöös teiste valla töötajate, allasutuste ja koostööpartneritega tagada meie koduvalla toimimine kriisisituatsioonis. Lisaks tegelen ka erinevate projektide juhtimise/nõustamisega, mis puudutavad kriisideks valmisolekut nii valla asutuste kui ka näiteks korteriühistute tasandil.

4. Kuidas näed oma rolli kriiside ennetamisel ja lahendamisel valla tasandil?

Minu roll kriisi ennetamisel ongi selleks valmisoleku planeerimine. Kriis saab võimust siis, kui me tema tulekuks valmis ei ole. Kui oleme kõik teinud selleks, et see ootamatu olukord võimalikult sujuvalt mööda saata, siis ei näe ma kriisi tulekus probleemi.  Omalt poolt saan organiseerida meie vallapoolset valmisolekut. Hetkel on meil olukord võrdlemisi hea, valmisoleku ja elutähtsate teenuste arendamine tagamise peale on mõeldud juba ennetavalt, siit saame ainult edasi minna. Lahendamisel olen samuti igakülgselt kaasatud - osalen kriisikomisjoni töös ning toetan nii nõu kui jõuga, et olukord ruttu ja ilma suurema kahjuta mööda saaks. 

5. Milliste kriisidega võib omavalitsus kõige tõenäolisemalt silmitsi seista ja kuidas nendeks valmistuda?

Me kõik teame, et Eesti ilmad on heitlikud. Ei saa me üle suurematest tuulepuhangutest ning lumetormidest, mis meie elu segavad. Nendega kaasnevad üldiselt ka elektrikatkestused, mis jällegi mõjutavad meie muid elutähtsaid teenuseid ja mugavusi. Kuid ilmastik pole ainus faktor, mis meie igapäevaelu mõjutab, antud hetkel peame arvestama ka üldise maailmapildi ja julgeoleku olukorraga ning suutma kohanduda ning valmistuda erinevateks muudeks situatsioonideks. See kõik on meile reaalsus, millega täna silmitsi seisame. Kuidas me vallavalitsuses valmistume?  Vallal on erinevaid võimalusi meie elutähtsate teenuste tagamiseks - erinevad kokkulepped partnerasutustega kriisivõimekuse tõstmiseks, saame taotleda ka lisarahastust erinevatest projektidest, kui mingi väljaminek esialgu tundub liiga suure ampsuna. Seega mingil määral võimalusi on, tuleb lihtsalt sobiv leida.

6. Kui valmis on Põltsamaa vald täna erinevateks kriisideks? Kus näed suurimaid arengukohti?

Nii palju, kui ma tutvuda olen jõudnud, siis tundub, et vald on teinud märgatavad samme meie elanike valmisoleku suunal. On asju, mida saame muuta ja paremaks teha, kuid kindlad plaanid on tehtud ning neid plaane on saadud ka praktikas kasutada. Inimesed ei pea närveerima, et kas abi tuleb ja et kas ikka jõuab minuni. Me vallas töötame selle nimel, et ei tekiks olukorda, kus üks või teine inimene lihtsalt jääb abist ilma. Valmistume ning aitame inimestel ka ise valmistuda. Seega lihtne vastus küsimusele "Kas oleme valmis?" oleks "JAH, oleme valmis".

7. Kuidas kavatsed elanikke kriisideks paremini ette valmistada ja teadlikkust tõsta?

Kuna meil vald on väga aktiivne, siis ma usun, et õiged sõnumid jõuavad meie inimesteni ka õiget kanalit pidi. Minu arvates toimib ennetustöö kõige paremini nö näost-näkku. Inimene saab küsida ning saab ka kohe oma küsimusele vastuse. Sellise ennetustööga teeme ka algust õigepea - plaanis on hakata nügima korteriühistuid, et ka korterinimesed oleksid valmis. Hea meel on näha ka juba väga asjalikke ühistuid, kes juba ennetavalt on endale läbi erinevate projektide soetanud generaatoreid jms kriisivaru.  Aga meie vald ei koosne ainult linnainimestest - ka maal elavad inimesed on tähtsad. Valla poolt saame juhendada näiteks külakeskustesse kergsuskeskuse loomist, samuti saame kaasa aidata erinevate projektides osalemiseks vajalike andmete hankimisel ja kooskõlastuste saamisel. 

Muidugi ei saa inimene loota ainult valla või riigi abile - ise tuleb ka valmistuda. Jutt, et "küll mulle riik appi tuleb" on petlik, sest ka riigil on võimekuse piirid ning kohe ja kõigile abi lihtsalt ei jõua. Esimese asjana pean ma saama ise hakkama ning kui see enam võimalik ei ole, siis ootama riigipoolset abi. Kriisivalmisoleku tõstmiseks on meil plaanis korraldada ka erinevaid koosolekuid ja infopäevi, kus selgitatakse kriisiks valmisoleku olemust ja vajalikke tegevusi. Kõik selle kohane info saab olema ka meie valla infokanalites kättesaadav.

8. Milliste märksõnade või tunnetega seondub sulle Põltsamaa vald?

Peamised märksõnad oleks KODU ja KUULUVUS. Need sõnad võtavad kokku minu jaoks siin elamise ja olemise. Täielik klišee, aga "selleks, et aru saada kus on hea, pead sa natuke ringi rändama". Just sellest ma aru olengi saanud, et vaatamata muutustele, on just siin hea olla.

9. Milline on üks üllatav fakt teie kohta, mida inimesed sageli ei tea?

Kas see just üllatav fakt on, aga üldiselt on kujunenud, et kui sa mind kuskilt ei leia, siis ma arvatavasti olen metsas. Ma naudin looduses olemist ning seal ringi käimist. Puhkus kõrvadele ja silmadele kogu sellest linna virrvarrist.