Regulaarne liikumine parandab südametervist ja seksuaalelu

Margus Viigimaa, Urmo Kiitam
südamearstid

Selle aasta aprillikuu on Südamekuu. Traditsiooniliselt aprillis toimuvast Südamenädala projektist välja kasvanud ettevõtmise eesmärgiks on juba 25 aastat tutvustada Eesti inimestele südamehaiguste riskitegureid, nende vältimist ja nendega toimetuleku võimalusi, samuti mõjutada inimeste suhtumist oma südame tervisesse.

Järjepidev kehaline aktiivsus on üks parimaid viise südamehaigustesse haigestumist ennetada. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva" ja suurendab „hea" kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, aitab kehakaalu kontrolli all hoida ning parandab meeleolu. Füüsilise koormusega harjunud inimestel on paranenud ainevahetus, mis vähendab ka suhkruhaigusesse ehk diabeeti haigestumise tõenäosust.

Südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus. Südant aitab tervena hoida nii madala kui mõõduka intensiivsusega regulaarne liikumine. Üks kord nädalas tehtava treeningu tervist kaitsev mõju on vähene, regulaarne koormus tähendab füüsilist tegevust vähemalt kaks, eelistatult kolm kuni viis korda nädalas.

Tuleb siiski rõhutada, et treeninguga üle pingutamise oht on mitmete inimeste puhul reaalne ning organismi antavaid hoiatusmärke ei ole mõistlik tähelepanuta jätta. Inimestel, kes alustavad tervisepordiga 40-50ndates eluaastates, on soovitatav läbida spordimeditsiiniline enesekontrollitest või kahtluse korral pöörduda arsti vastuvõtule, et selgitada välja füüsilise koormuse ohutus enne treeningutega alustamist.

Meeste puhul on raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega üheks potentsiaalseks ohumärgiks, et keha veresoonte tervisega ei ole kõik korras.  Südamehaiguste ja erektsioonihäire omavaheline seotus tähendab omakorda ka seda, et seksuaalse funktsiooni häireid märgates peaksid mehed mõtlema ka oma südame tervise peale. Eriti kehtib see nooremate, 30-40ndates eluaastates meeste puhul.Positiivse asjaoluna saab välja tuua, et regulaarsel liikumisel ja füüsilisel treeningul on lisaks südame-veresoonkonna haigestumist ennetavale toimele ka võime osaliselt taastada veresoonte funktsiooni ning sealhulgas erektsioonihäire raskusastet leevendada.  

Südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks ja tervisele soodsa mõju avaldamiseks on soovitatav vähemalt 2,5 kuni 5 tundi mõõduka intensiivsusega füüsilist tegevust nädalas, jagatuna 4-5 korra peale. Seega on piisav 30 minutit liikumist viiel päeval nädalas, et anda panus oma keha südame ja veresoonte tervise parandamiseks. Sealjuures ei tähenda füüsiline aktiivsus vaid sporditreeningute tegemist, sinna alla käivad ka näiteks treppidest käimine, keskmisest kiirema tempoga kõndimine, aiatööde tegemine. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad näiteks kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine.

Südamearstidena soovime kõigile mõnusalt veedetud aega tervisespordiga tegelemisel. Ilus kevadilm on hea aeg alustamiseks. Mõnus treening ja rahulolu liikumisest hoiavad südame tervena ja lisavad elurõõmu.

 

Südamekuu juhib tähelepanu meeste seksuaaltervisele

 

Täna algab Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel Südamekuu, mille raames toimuvad aprilli jooksul üle Eesti liikumisüritused. Tänavune Südamekuu toob fookusesse ka regulaarse liikumise mõju meeste seksuaaltervisele.

Kardioloog Margus Viigimaa sõnul on meeste puhul raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega üheks potentsiaalseks ohumärgiks, et keha veresoonte tervisega ei ole kõik korras.

„Südamehaiguste ja erektsioonihäire omavaheline seotus tähendab omakorda seda, et seksuaalse funktsiooni häireid märgates peaksid mehed mõtlema ka oma südame tervise peale. Eriti kehtib see nooremate, 30-40ndates eluaastates meeste puhul, kuna nooremas eas avalduv erektsioonihäire viitab ka suurenenud südame-veresoonkonna haiguse riskile," ütles Viigimaa.

Viigimaa sõnul saab positiivse asjaoluna välja tuua, et regulaarsel liikumisel ja füüsilisel treeningul on lisaks südame-veresoonkonna haigestumist ennetavale toimele ka võime osaliselt taastada veresoonte funktsiooni ning sealhulgas erektsioonihäire raskusastet leevendada.

„Südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks ja tervisele soodsa mõju avaldamiseks on soovitatav vähemalt 2,5 kuni 5 tundi mõõduka intensiivsusega füüsilist tegevust nädalas, jagatuna 4-5 korra peale. Seega on piisav 30 minutit liikumist viiel päeval nädalas, et anda panus oma keha südame ja veresoonte tervise parandamiseks," lisas ta.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis esmane suremuse ning üks peamine haigestumise põhjustaja. Tervise Arengu Instituudi surmaregistri andmetel suri vereringeelundite haigustesse Eestis 2016. aastal 8006 inimest.

Südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad riskid on vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne soolatarbimine. Südamehaiguste ennetamiseks oluline liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus. Südant aitab tervena hoida nii madala kui mõõduka intensiivsusega regulaarne liikumine soovitavalt 3-5 korda nädalas.

Südamekuu on välja kasvanud südamenädalast, mida tähistati esimest korda juba 25 aastat tagasi. Südamekuu raames toimuvaid liikumisüritusi korraldavad kohalikud omavalitsused, kogukonnad, tervist edendavad töökohad, koolid ja lasteaiad.

Lisainfo:

Gea Otsa, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht

gea.otsa@tai.ee, tel 5266464