KÜSIMUSED & VASTUSED
seoses biometanooli tootva tehase kavandamisega Põltsamaa valda
Millised on erinevate osapoolte rollid biometanooli tehase eriplaneeringu koostamise protsessis?
Põltsamaa Vallavalitsusel on vastava eriplaneeringu koostamise korraldaja roll – juhime menetlusprotsessi ja vastutame selle õiguspärasuse eest. Biometanooli tehase eriplaneeringu koostamist ja menetlusprotsessi puudutavate küsimuste korral palume pöörduda Põltsamaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Anni poole tel 5309 6850 ja/või e-postil kertu.anni@poltsamaa.ee. Eriplaneeringut koostab riigihanke tulemuste alusel ettevõte Kobras OÜ.
Eriplaneeringu viib ellu ehk rajab biometanooli tootmise tehase huvitatud isik, kelleks antud juhul on ettevõte Perpetual Next Vägari OÜ. Tegemist on rahvusvahelise ettevõtte Perpetual Next sidusettevõttega, mis tegeleb orgaanilistest jäätmetest biosöe ja -metanooli tootmisega. Oma toodanguga pakuvad nad alternatiivset lahendust fossiilsetele kütustele. Biometanooli kasutatakse keemiatööstuses ja puhta kütusena on see oluline meretranspordis.
Huvitatud isiku ainuosanik on Eesti äriühing BTSE Holding OÜ (registrikood 14206188). BTSE Holding OÜ ainuosanikuks on omakorda Madalmaade Kuningriigi äriühing Perpetual Next Biocarbon B.V. Perpetual Next äriühingute kontserni kuulub ka Baltania OÜ, mis omab ja arendab pelletite (torrefitseeritud biosüsi) tootmist Vägari külas, Põltsamaa vallas. Perpetual Next kontserni biometanooli tootmist puudutavate eesmärkide, tegevuse ja struktuuriga saab tutvuda: https://perpetualnext.com/en/solutions/bio-methanol/.
Miks Põltsamaa Vallavolikogu biometanooli tehase eriplaneeringu algatas ja kuna see kehtima hakkab?
Põltsamaa Vallavolikogu algatas biometanooli tootva tehase eriplaneeringu koostamise 17.10.2024 otsusega nr 1-3/2024/41. Eriplaneeringu koostamise eesmärk on luua eeldused Põltsamaa vallas Vägari külas asuva Perpetual Next Vägari OÜ tehase tehnoloogiliseks täiendamiseks, et tekitada biometanooli tootmise võimekus ning tehase laiendamisega suurendada selle tootmismahtusid (pikemas perspektiivis biosüsi ca 220 000 tonniks biometanooliks aastas). Eriplaneeringu koostamise I etapi raames tuleb biometanooli tehasele sobiva asukoha leidmisel kaaluda ka teisi alternatiive Põltsamaa vallas. Planeeringuala läbib Rassi tee, mis jääb avalikku kasutusse ka kavandatavate tegevuste realiseerumisel.
Planeerimisseadusest tulenevalt puudusid (PlanS § 96 lg 2) põhjendused, millele tuginedes oleks kohalikul omavalitsusel olnud alust biometanooli tehase eriplaneeringu algatamisest loobuda. Planeeringu algatamine ei tähenda veel tehase rajamist ning see ei garanteeri arendajale, et eriplaneering ka kehtestamiseni jõuab. Eeldatav biometanooli tehase eriplaneeringu koostamise aeg, alates riigihanke tulemusel leitud eriplaneeringu koostajaga hankelepingu sõlmimisest, koos vajalike uuringutega on ca 36 kuud.
Kui palju ja milliseid töökohti biometanooli tehase rajamine Põltsamaa valda loob?
Plaanide realiseerumisel on investeering Põltsamaa valda ca 530 miljonit eurot. Tehase rajamisega kaasneks ca 120 töökohta (sh täna olemasolevad ca 10 töökohta).
Kuidas tagatakse biometanooli tootva tehase ohutus inimestele ja keskkonnale?
Metanool on ohtlik aine, kuid keemiatööstuses on see üks enimtoodetud ja kasutatavaid kemikaale kogu maailmas, millel on väljakujunenud rahvusvahelised standardid ohutuks projekteerimiseks, ladustamiseks ja käitamiseks. Tehas projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt EL-i ja Eesti ohutusnõuetele, mis hõlmavad järgmist:
• Seveso III direktiiv (2012/18/EL) - reguleerib ohtlike ainetega töötavaid tööstusseadmeid nõudes põhjalikku ohutusjuhtimist, õnnetuste ennetamist ja hädaolukorraks valmisolekut;
• ATEX-direktiivid - tagavad, et seadmed ja rajatised on projekteeritud ohutuks tööks;
• protsessiohutuse standardid (nt EN, ISO, API) - hõlmavad surveanumaid, torustikke ja hoiustamissüsteeme lekete ja õnnetuste vältimiseks;
• sõltumatud ohutusuuringud (HAZOP, QRA) - süstemaatilised riskihindamised ohtude tuvastamiseks ja ennetusmeetmete rakendamiseks.
Metanooli tootev tehas varustatakse mitme nn kaitsekihiga: automatiseeritud juhtimissüsteemid, lekete tuvastamised, lokaalsed tulekahju kustutussüsteemid, plahvatuskindlad seadmed ja hädaolukorra lahendamise protseduurid, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.
Lisaks keskkonnaloa saamisele läbib projekt enne käivitamist mitu regulatiivset etappi, sealhulgas:
• põhjalik keskkonnamõju hindamine (KMH), mis hõlmab heitmeid, vett, müra, jäätmeid ja bioloogilist mitmekesisust;
• ehitusload, mis tagavad vastavuse ohutus-, tulekaitse- ja tehnilistele eeskirjadele;
• tööohutuse ja protsesside ohutuse kinnitused, mida vaatavad läbi riiklikud inspektsioonid;
• Seveso ohutusaruanne, milles kirjeldatakse kõiki kogukonna ja keskkonna kaitseks rakendatavaid meetmeid.
Kokkuvõttes – biometanooli tootvat tehast ei saa ehitada ega käitada ilma rangete ELi ja Eesti ohutus- ja keskkonnanõuete järgimise tõendamiseta. Arendaja (Perpetual Next Vägari OÜ) prioriteet on tagada, et tehas töötaks ohutult töötajate, naabrite ja keskkonna jaoks.
Metanooli omadused, biometanool ja tootmine
Tavalistel temperatuuridel ja rõhul on metanool alati vedelik, nagu vesi või etanool. Gaasiline metanool võib tehniliselt eksisteerida, aga ainult kõrgematel temperatuuridel. Biometanooli puhul viitab eesliide „bio" asjaolule, et kõnealuses tehases hakatakse metanooli tootma biomassist, antud juhul biosöest. Keemiliselt on biometanool identne tavalise metanooliga, mis tähendab, et seda saab otse üle maailma olemasolevasse metanoolitaristusse suunata.
Metanooli tootmine on pidev protsess ja kavandatav tehas töötaks ööpäevaringselt. Tootmise käigus tekib metanool sünteesireaktorites kõrgel temperatuuril ja rõhul gaasilises olekus, kuid enne süsteemist lahkumist jahutatakse see kohe tagasi vedelasse olekusse. Toodetud metanooli hoitakse, käideldakse ja transporditakse ainult vedelikuna. Protsessiseadmed on konstrueeritud nii, et gaasilises olekus metanooli kogus oleks minimaalne.
Lehte täiendatakse jooksvalt.