Igavikuteedele on lahkunud Põltsamaa linna aukodanik Vilja Roots.

 

Vilja oli sündinud Pärnumaal Are vallas. Huvi aianduse vastu viis ta juba teismelisena kodust kaugele – Räpinasse õppima. Haridustee jätkus pärast kolm aastat Saaremaal töötamist Eesti Põllumajanduse Akadeemias, mille Vilja lõpetas 1966. aastal agronoomina.

 

Pärast õpinguid sattuski Vilja Põltsamaa kanti, esialgu küll Saduküla sovhoosi. Kuna ta on alati olnud ergas ja vilgas nagu tulesäde, oli ta juba EPAs agaralt ühiskondlikus töös kaasa löönud. Sadukülas tipnes Vilja töö peaagronoomi ametiga. 1973. aastal suunati Vilja Roots Lustivere kolhoosi aseesimeheks ja partorgiks. Toona ei saanud ise töökohti väga valida. Sel ajal hakkas perekond Roots endale Põltsamaale maja ehitama. 1982. aastal suunati Vilja taas uuele töökohale, seekord Sakala Tõulinnukasvatuse Sovhoosi. 1988. aastal tekkis võimalus naasta Lustiverre.

 

Vilja Roots oli Põltsamaa linna esimene sotsiaalnõunik, ta töötas sel ametikohal 1992–1999, ühtlasi oli ta linnavalitsuse liige. Vilja pani aluse sotsiaaltööle Põltsamaal. Oma tööd tegi Vilja alati täie innuga ja lähtudes oma südameheadusest ning õiglustundest, ta püüdis alati kõiki abivajajaid aidata. Ülienergiline ja ainulaadne oli Vilja ka sotsiaaltöötajana. Tema tööpäevad ei kestnud kunagi kellast kellani ja venisid sageli öötundideni. Tema ülesanneteks olid ka humanitaarabi korraldamine ja Hermanni tänavale laste mänguväljaku rajamine – toona linnarahvale olulise tähtsusega asjad.

 

Vilja ei ajanud kunagi jäigalt seadustes näpuga järge, vaid andis endast kõik, et probleemid iga hinna eest lahendada, ning leidis alati lahenduse, mis sobis nii seadusesätete kui ka abivajaja vajadustega. Vilja oli väga salliv inimene ning ei lasknud end heidutada ka ebaõiglasest kriitikast.

Pärast mootorlaeva „Estonia" hukku korraldas just tema kiiresti mälestusmärgi paigaldamise Lillemetsa. 

 

Vilja Roots oli ka Põltsamaa Emadeklubi algataja 1995. aastal ja klubi pikaajaline juht. Emadeklubi tegutses edukalt selle nimel, et muuta Põltsamaa elu lastesõbralikumaks ning aidata lapsi ja raskustesse sattunud peresid.

 

Vilja Roots oli alati väga huvitatud ajaloost, sellest, kuidas on inimesed elanud. Ajaloohuvi tõi ta aastateks 1999–2011 tööle Põltsamaa muuseumisse, kus tegeles peamiselt mälestuste kogumisega. Vilja uuris näiteks Põltsamaa värvikaima linnapea Georg Koldi elulugu ning tegeles tema mälestuse jäädvustamisega.

 

Vilja Roots on kokku pannud kolm raamatut „Elame veel" küüditatute ja sõjaaja eluolust ning osales „Maalehe" raamatu „Põltsamaa" teksti koostamises. On kahju, kui mälestused koos mäletajaga igaveseks kaovad. Mõningatest Vilja enda värvikatest elujuhtumistest on muuseumis õnneks salvestised olemas. 

 

Vilja ammendamatuid lugusid Põltsamaa minevikust kuulasid külastajad tänuga, ta oli suurepärane giid. Vilja aitas ka oma armsa Lustivere rahvast ning tegi toreda raamatu Lustivere hariduselu ajaloost.

 

Pärast muuseumis töötamist lõi Vilja Roots kaasa ka koguduse töös, tutvustas kirikut külastajatele ning, kuna ta oli ka kangaringi pikaajaline usin liige, siis algatas kirikule uute vaipade kudumise. Praegu kudumine juba käib ning meistril oli võimalus vaipa veel viimasel hetkel Viljalegi näidata. Vilja oli nähtuga väga rahul.

 

Jääme mäletama ustavat sõpra, alati abivalmis, säravat ja tulihingelist Vilja Rootsi!

 

Põltsamaa Vallavolikogu

Põltsamaa Vallavalitsus

Endise Põltsamaa Emadeklubi liikmed

Põltsamaa Kangaring

Põltsamaa Muuseum