Päästeameti üks eesmärk on aidata Eesti elanikel valmistuda erinevateks hädaolukordadeks ja kriisideks. Elanikkonnakaitse alus on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajadusel üksteist aidata. Selle saavutamine on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel, vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja erinevatel riigiasutustel.

Oktoober on nende teemade tutvustamiseks nimetatud elanikkonnakaitse kuuks. Tänavu on fookuses varjumine ja ohuteavitus – sul on ohuteavituse saamisest aega maksimaalselt 3 minutit varjumiseks ja riik palub sul võtta ohuteavitust väga tõsiselt.

Miks ja kuhu ma pean varjuma?

Varjumine on hädavajalik olukordades, kus on kiire ja otsene oht elule ja tervisele (suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak vm). Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lenduvate esemete või kildude ja muu otsese ohu eest.

Oskus varjumise hoiatuse saades õigesti käituda hoiab sinu ning sinu lähedaste elusid. Varjumisel on kõige kriitilisem, et  iga inimene oskaks võimalikult kiiresti kasutada ära võimalusi, mida tema asukoht talle pakub.

• Parim varjumiskoht on tegelikult seal, kus sa parasjagu oled.
• Kui oled hoones, jää sinna!
• Plahvatuse ohu eest liigu madalatele korrustele, akendeta tugevdatud seintega ruumi, võimalusel keldrisse. Hoia kindlasti akendest eemale!
• Väljas olles, kui siseruumidesse ei saa minna, leia võimalusel seinad, mille taha saad varjuda. Kolm seina on parem kui kaks, kuid ka üks sein aitab.
• Kui oled õues ja ühtegi siseruumi läheduses pole, siis plahvatusohu korral ära jää lageda taeva alla seisma.
• Parim sel hetkel end kaitsta on heita pikali maalohku või kraavi ning katta pea kätega. Ka tänaval pikali heitmine on parem kui püsti jäämine.

Varjumise võimalikust vajalikkusest räägitakse viimastel aastatel aina sagedamini, ent oluline on teada, et varjumine ei tähenda alati spetsiaalse varjendi olemasolu. Eraldi varjendeid ja varjumiskohti on eelkõige vaja sõjalise konflikti korral, muudel juhtudel piisab enamasti sellest, kui liikuda siseruumi ning valida ohu olemusest lähtudes kõige turvalisem koht: näiteks plahvatusohu puhul tugev akendeta ruum ning õhusaaste korral lühiajaliselt ventilatsioonita ja õhu liikumiseta ruum.

Varjend on spetsiaalselt rajatud varjumiseks ning selle konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.

Varjumiskoht on olemasolev hoone või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

Avalikud varjumiskohad avatakse alles sõjaohu tõusmisel. Rahu ajal ei pruugi need kohad igapäevaselt avatud olla. 2025. aasta teise kvartali lõpu seisuga on Eestis märgistatud ligi 280 avalikku varjumiskohta, kus on kohti umbes 230 000 inimesele. Päästeamet kaardistab avalikke varjumiskohti ka edaspidi.

Lisainfot ohuteavituse, varjumise ja selleks valmistumise kohta saab veebilehelt www.olevalmis.ee. Varjumise küsimustes, sh kohapealse nõustamise soovi korral, võib kirjutada varjumine@paasteamet.ee.

Löö väljakutsetes kaasa!

Elanikkonnakaitse kuu raames on lisaks kriisiteemade tutvustamisele kavas ka praktilisi tegevusi. Näiteks said õpetajad õpetajate päeval osaleda kriisiteadlikkuse mängus, mille eesmärk oli pakkuda toredat seiklust,  panna proovile õpetajate kriisiteadlikkus ja pakkuda ideid, kuidas noortega elanikkonnakaitse teemasid praktiliselt käsitleda.

Päästeamet kutsub 10.–12. klassi õpilasi osalema esseekonkursil, kus saab arutleda teemadel, mis puudutavad noorte rolli turvalisuse ja kriiside lahendamisel. Valida saab kolme teema vahel: 1. „Noorte hääl kriiside lahendamisel – kas ja kuidas meid kuulatakse?"; 2. „Kriiside mõju noorte tulevikuplaanidele"; 3. „Elanikkonnakaitse 2035 – milline võiks olla Minu tuleviku turvaline Eesti?".

Lõuna-Eesti kogukondade kerksuskeskused saavad kaasa lüüa kriisivalmiduse väljakutses „Tegelikult on minul Liivimaa parim kriisikindlus!", kus selgub maakonna kõige toimepidevam kogukonna kerksuskeskus.

Kerksuskeskus (KEKE) on kohaliku omavalitsuse või kogukonna hoone/ruum, kust inimene saab kriisi ajal abi, nõu ja infot. Nüüd, mil on tulemas sügistormid ja seetõttu elutähtsate teenuste (side, elekter jm) katkestuste oht suurem ning üleüldine julgeolekuolukord heitlik, on paslik aeg kontrollida oma kogukonna kerksuskeskuse valmisolekut ja üleüldist kriisivalmidust.

Lõuna päästekeskus otsib igas oma teeninduspiirkonna maakonnas kõige toimepidevamat ja kriisikindlamat ehk 2025 aasta kogukonna kerksuskeskust. Sellega märkame ja tunnustame Lõuna-Eesti kogukondade kerksuskeskuste eestvedajaid ja ühtlasi on see hea võimalus edasise kriisivalmiduse alase koostöö kavandamiseks.

Telli kriisikoolitus!

Kriisiolukordades paremaks toimetulekuks pakub päästeamet Eesti elanikele ja asutustele võimalust tellida koolitusi. Koolitusel räägime võimalikest ohtudest ja hädaolukordadest; tutvustame kanaleid, kust leida infot ohtude kohta; vaatame üle, milline peaks olema kodune kriisivaru; vestleme ohuteavitusest, varjumisest ja evakuatsioonist. Päästeameti koolitused annavad „tööriistad", kuidas kriisiolukordades paremini hakkama saada. Ole kriisiks valmis – telli tasuta koolitus kriisikoolitus@paasteamet.ee

Kadri Lauringson,

Lõuna päästekeskuse ennetuspartner