Uudised ja teated

« Tagasi

Palju õnne! Paula Luhamaa 100

Paula Luhamaa sündis 16. jaanuaril 1922. aastal Pööra külas Kiigemuru talus pere noorima lapsena. Paula kaks venda ja õde on juba manalateele läinud.
 
Paula oli 4-aastane, kui pere kolis Jõune külla. Kooliteed alustas ta sealses algkoolis. Kuue klassi hariduse lõputunnistuse sai aga Laeva koolist.
 
Juubilari lapsepõlv ei olnud lihtne. 8-aastaselt tuli hakata karjas käima. Hommikul vara pidi töödega alustama. Nagu lastele ikka, oleks meeldinud ka Paulale hommikuti kaua magada. Oma lastele ta sellist elu ei soovinud ning õnneks ei pidanudki tema lapsed karjas käima.
 
Paulal on neli last: Ene, Mai, Agu ja Riina. Kõige raskem on matta enda järeltulijaid. Paula on kaotanud oma kaks last ja kaks lapselast. Tütar Mai suri 22-aastaselt. Otse sünnitusmajast viidi ta onkoloogiahaiglasse. Emata jäid kaks väikest tütart. Paula võttis 2-aastase Maila enda hoolde, teine tütar jäi teisele vanaemale. 
 
Tööaastad möödusid turbarabas, 15 aastat Saduküla koolis koka ja koristajana ning kuni 59. eluaastani sovhoosi sigalas talitajana. Tollel ajal oli naistel võimalus pensionile jääda 55-aastaselt.
 
„Rasked ajad on üle elatud. Teenisin töö kõrvalt lisa õmblemisega. Sel ajal oli lisatöö tabu. Tänasin õnne, et sekeldusi ei olnud ja keegi ei kaevanud. Õde oli lesk ja tal oli neli last, oli tarvis ka teda aidata. Läbisin õmblejakursuse, mis jäi mulle meeldivaks tegevuseks edaspidiseks. Sõrme annad, käe võtab – võib selle kohta öelda. Kiired ajad olid kooli lõpetamised ja jõulud, kus külarahvas soovis rohkem õmblustöid. Seda kõike tegin unetundide arvelt. Vahel sai magada ainult 2 tundi. Väike Maila oli mulle abiks. Ta ajas niidid nõela taha valmis, terve padi oli nõelu täis." 
 
Paula veedab vanaduspõlve tütar Ene juures Puurmanis. Mõned aastad tagasi oli ta tütar Riina juures Valgamaal. Tervise üle Paula ei kurda. Haiglasse on ta sattunud neljal korral, lapsi sünnitama. Kõrges eas on nägemine halb, kuulmine kehva, käed-jalad ei taha hästi sõna kuulata. Päevad mööduvad peamiselt raadiot kuulates. Televiisorit enam vaadata ei saa. Paulale meeldiks ristsõnu lahendada, aju tahab ju turgutamist, kuid viimased aastad ei ole see enam nägemise tõttu võimalik.
 
Paula on õnnelik oma järeltulijate üle, kes teda hellitavalt mammaks kutsuvad. Tal on 8 lapselast, 12 lapselapselast ja 9 lapselapselapselast ning sel aastal on lisa tulemas viiendasse põlvkonda.
Paula on leplik, heasüdamlik ja temast kiirgab soojust.
 
Väärika juubilari soovitus: „Halbu mõtteid ja vimma ei tohi endas kanda. See teeb sulle halba. Tuleb olla positiivne, mõelda head, siis on lihtsam. Mis ei ole meie võimuses muuta, siis nii ongi. Ära raiska sellele aega ja iseennast."
Palju õnne ja tugevat tervist Sulle!
 
Karmen Allev
sotsiaaltööspetsialist