Uudised ja teated

« Tagasi

Põltsamaa vald vajab edasiminekuks mõistlikku korraldust

Detsembris lõppes Põltsamaa ja Jõgeva valla ühisprojekt, milles OÜ Cumulus Consulting analüüsis kummagi omavalitsuse toimimist. Töö tulemusena pakkus konsultatsioonifirma välja mõned mõtted, mis võiksid olla aluseks kahaneva rahvastikuga valla teenuste korraldamisel 
 
Põltsamaa piirkonna arengut mõjutab enim elanikkonna vähenemine ja vananemine. Meenutagem, 2005. aastal elas tänase Põltsamaa valla territooriumil umbes 12 900 elanikku. 2020. aasta lõpuks on elanikke umbes 25% (ehk 3200 elaniku) võrra vähem. Lasteaia- ja kooliealisi noori on üle kahe korra vähem kui toona, 3072 lapse asemel 1695.
 
Projekt keskendus eeskätt teemadele, kus omavalitsuse teenusvõrgustik ei ole rahvastikumuutuste taustal läbinud olulisi struktuurilisi ümberkorraldusi. Nii näiteks on tänane Põltsamaa valla haridusvõrk paljuski sama, mis 15 ja enam aastat tagasi. 
 
Enamike teemade puhul oli tõdemus üks – senist rada edasi tallates on omavalitsusel üha raskem tulla majanduslikult ots otsaga kokku. Seda raha, mida saab investeerida avalike teenuste parendamisse, jääb iga aastaga vähemaks. Seega, Põltsamaa valla üks suuremaid arengu väljakutseid on tänastele oludele vastava optimaalse töökorralduse väljatöötamine ja rakendamine.
 
Projekti tulemusena valmis aruanne, mida saab igaüks lugeda Põltsamaa valla kodulehelt https://www.poltsamaa.ee/uuringud Toome siin ära vaid olulisimad järeldused, mis analüüs välja tõi ja mis võiksid olla edasiste arutelude ja otsuste aluseks nii vallavalitsuses kui ka volikogus.
 
Valla võimekus luua uut kahaneb
 
Valla teenuste ja nende osutamiseks kasutatava kinnisvara arendamiseks on olulise tähtsusega valla finantsvõimekus. Põltsamaa valla põhitegevuse tulude maht on umbes 15 miljonit eurot aastas, maksimaalne netovõlakoormus oli 2019. aasta lõpus 8,8 miljonit eurot, teoreetiline lisalaenuvõime veel kuni 3 miljonit eurot.
 
Kuigi valla eelarve on pidevalt kasvanud, on põhitegevuse tulem kahanenud. Seda on põhjustanud mitmed väliskeskkonna tegurid (palkade kasv, hindade tõus, rahvastiku kahanemisega kaasnev maksutulude vähenemine). 
 
2020. aastal oli Põltsamaa valla põhitegevuse tulemi suhe (tulud võrreldes kulud) põhitegevuse tuludesse 1%. Et vald suudaks investeerida ja teenindada ära kõik oma kohustused ja laenud, peaks tulem olema vähemalt 10%. Selleks peab Põltsamaa vald kärpima põhikulusid 1,5 miljonit eurot.  Investeerimis- ja finantseerimistegevuse maksimaalseks võimendamiseks ehk vähemalt 16%-se tulemi saavutamiseks on vaja kokku hoida 2,5 miljonit eurot.
 
Kust hoida kokku?
 
Konkurentsitult suurim osa valla põhitegevuse kuludest on seotud haridusvaldkonnaga (53%). Teoreetiliselt võiks see olla valdkond kus kokkuhoid mõjutab valla finantsseisundit kõige enam. 
Juba täna on vallavalitsus ja -volikogu aktiivselt korraldamas ümber Põltsamaa haridusvõrku. Haridusasutuste tugipersonal (kokad, koristajad, meistrimehed) on viidud Põltsamaa Halduse alla: sellega on optimeeritud töökoormust ja personali ning kokku hoitud ca 150 000 eurot. 1. septembril 2021 sulgevad uksed kaks Põltsamaa piirkonna väikekooli. Kavas on ümber korraldada lasteaiatöötajate töökorraldus.
 
Teine suurem kokkuhoiukoht on valla kinnisvara.
 
Põltsamaa vallale kuulub 35 hoonet, kus osutatakse või on varemalt osutatud teenuseid. Valla asutusega tegutseb samas hoones 12 teist valla asutust, neli seltsingut ja kaks rentnikku. Hinnanguliselt on valla omandis olevatest hoonetest väga heas seisukorras kolm hoonet ja 4% hoonete pinnast. Heas seisukorras vastavalt 17 hoonet (64% pinnast), rahuldavas viis hoonet (10% pinnast) ning amortiseerunud on seitse hoonet (21% pinnast). 
 
Arvestuslikult kuluks olemasolevate hoonete korrastamiseks enam kui 14 miljonit eurot (ei sisalda nt Põltsamaa ujula ja Põltsamaa lossi investeeringuid). Arvestades valla rahalist võimeakust ei ole sellises mahus investeeringute elluviimine 10 aasta jooksul võimalik. 
 
Põltsamaa vald ei ole võimeline olemasolevaid hooneid parendama selles tempos, kui suur on nende väärtuse langus ja tagama investeeringuid olemasoleva seisukorra säilitamiseks. Seepärast on mõistlik osa kinnisvarast võõrandada ja leida sellele muu otstarve.
 
Kolmandaks kärpekohaks on vabaaja- ja kultuuriteenused. See on valdkond, kus valla allasutuste kõrval on väga tublid olnud meie külaseltsid ja MTÜd. Koostöös allasutuste juhtidega oleme vaadanud läbi nii raamatukogu kui ka kultuurikeskuse tööjõukulud. Leidsime, et asutusesisest tööd ümber korraldades on võimalik 2021. aasta 1. jaanuarist vähendada raamatukogu töötajate koosseisu 4,3 ametikoha võrra ja kultuurikeskuse koosseisu 3,7 ametikoha võrra. Et kultuurikeskuses oleks üleminek uuele töökorraldusele veidi sujuvam, otsustas vallavalitsus pehmendada optimeerimisreformi ja kärbib kultuurikeskuse koosseisu uuest aastast 2,2 ametikoha võrra. Ülevaatamist vajab kultuuri rahastus üldisemalt (s.h. sündmuskorraldused, tegevustoetused jne) ning huvihariduse osutamine.
 
Lisaks on vallavalitsuse enda struktuur olnud pidevas muutumises: seda on muudetud kolme aasta jooksul viiel korral. Üheks näiteks kokkuhoiust on ka kogu vallavalitsuse koondamine Põltsamaa linnas kahe hoone asemel ühte.
 
Teenused Põltsamaale ja Puurmanisse
 
Cumulus Consulting pakkus välja, et arengu kavandamisel on otstarbekas käsitleda hetkel eristatud piirkondi (Adavere, Esku, Lustivere, Pisisaare, Põltsamaa lähiümbrus, Põltsamaa linn ja Vägari) ühe tervikliku Põltsamaa piirkonnana ning panustada Põltsamaa linna tugevdamisse peamiste avalike teenuste pakkujana.
 
Tulenevalt geograafilisest paiknemisest tuleb jätkata Puurmani käsitlemist eraldi piirkonnana. Teenuste olemasolu kohal on vajalik, kuid nende korraldamine on mõistlik integreerida.
 
Kuna erinevate optimeerimisvaldkondade põhjendused on üsna detailsed, siis soovitame teil tutvuda nendega Põltsamaa valla kodulehel. Samas soovin rõhutada, et kuigi mõni konsultandi poolt välja pakutud mõte on võibolla häirivalt ehmatav, on tegemist siiski sõltumatu kõrvalpilguga. See ei kohusta omavalitsust, kuid võib anda kätte mõttelõnga võimalikeks kaalutlemiskohtadeks.
 
Vaatamata sellele, et konsultandid on andnud oma töö Põltsamaa vallale üle, ei ole seal esitatud optimeerimisvõimalused kivisse raiutud ja lõplikud. Kui kellelgi on häid mõtteid, kuidas omavalitsuse teenuseid vallas senisest mõistlikumalt korraldada, andke sellest meile julgesti teada. Oleme avatud ja valmis ära kuulama.
 
Kristi Klaos
arengu- ja planeerimisosakonna juhataja