Foto: Liina Laurikainen

President kuulutas välja tänavused „Eesti kaunis kodu" konkursi võitjad ning teiste seas sai tunnustuse ka Põltsamaa Roosisaar.

Roosisaar on Põltsamaa üks erilisemaid paiku, mille lugu ulatub kaugesse aega. Ajalooliselt oli see saar hoopis linna äritegevuse kese, mida tunti Kaubasaare nime all. Teise maailmasõja laastustöös hävis saarel olnud hoonestus, hiljem kujundati sinna haljasala ning 2001. aastal loodi sellest avalik roosiaed, kuhu koos kogukonnaga istuti ca 500 roosi. Tänaseks on roosisaarel ligi 2000 roosi, kaunid kõnniteed, lehtla ja ilusate vaadetega paik, millest on kujunenud nii kohalike kui ka külaliste armastatud jalutuskoht.

Hiljutiste arenduste käigus on Roosisaarele lisandunud veelgi rohkem võimalusi. Siia on rajatud amfiteater, muusikapark, lastemänguala ja purskkaev, rekonstrueeritud teid ning valgustust. See on loonud saarest linnaruumilise pärli, kus ilu ja kultuur saavad kokku. Roosisaarelt avaneb maaliline vaade Põltsamaa jõele ja see on hinnatud paik nii pildistajate, jalutajate kui ka kontserdinautijate seas.

Tunnustus „Eesti kaunis kodu" konkursilt ei tulnud Roosisaarele aga juhuslikult. Selle taga on lugematu arv inimesi, kes on aastate jooksul panustanud oma aega ja energiat. Erinevatel talgupäevadel on istutatud Roosisaarele tuhandeid roose, tulpe, rajatud teid ja korrastatud haljastust. Töös on osalenud vabatahtlikena pered, ettevõtted ja kogukonnad. Ühiselt on loodud midagi, mis pakub ilu kõigile. Just see pikaaegne kogukondlik jõupingutus ja rõõm, millega tööd tehti, annab Roosisaarele erilise tähenduse.

„Eesti kaunis kodu" programm, mille patrooniks on Eesti Vabariigi president, tunnustab igal aastal neid, kes on andnud panuse elukeskkonna kaunimaks muutmisel. Põltsamaa Roosisaar on ehe näide sellest, kuidas ühine visioon ja paljude inimeste pühendumus võivad muuta linnaruumi, pakkudes nii kohalikele elanikele kui ka külalistele kaunist ja elamusterohket keskkonda. Presidendi tunnustus kinnitab, et Roosisaar ei ole kaunis mitte ainult kohalike jaoks, vaid väärib tähelepanu kogu Eestis.

Samuti väärivad tunnustust teised selleaastased laureaadid avalikust ruumist – Keila lauluväljak, Kärdla keskväljak, Karula Lüllemäe tervise- ja spordikeskus Valga vallas ning Kuksina spordi- ja vabaajakeskus Setomaal. Need näited näitavad, et Eestis on palju kogukondi ja inimesi, kes on koostöös kujundamas ilusat avalikku ruumi.