Kliimaminister Kristen Michal ütles, et jäätmereform on samm puhtama elukeskkonna suunas, kus ära visatud jäätmetest saab ressurss uute asjade tootmiseks. „Eesti kodudes tekib sadu tuhandeid tonne materjale, mida saaksime uuesti kasutada, kuid millest me täna suure osa lihtsalt ära põletame või prügimäele mädanema viime," ütles Michal. „Eesmärk on, et ära visatud prügist saaksime 2030. aastaks lisaks tänasele 135 000 tonni uute materjalidena kasutusse saata."
Tulevikus on jäätmete sorteerimine ka majanduslikult arukas. See annab hinnaeelise neile, kes sorteerivad ning mõjutab ettevõtteid ja omavalitsusi materjale ringkasutusse suunama.
„On kaks alternatiivi – kas kõigile kasvavad kulud ühetaoliselt, et korraldada omavalitsustes jäätmevaldkonda, või teeme vahe sisse igaühe panuse järgi. Meie soov on, et neile, kes koguvad jäätmeid liigiti, hakkab jäätmetasu arve olema näiteks kortermajades 3–5 eurot kuus. Kes ei sorteeri, maksab umbes kolm korda rohkem. Nii saab arvestatava hinnaeelise just see, kes sorteerib oma jäätmed," lisas minister.
Arvete täpset suurust mõjutab omavalitsuste suurenev roll jäätmemajanduses, kellele kehtestatakse kindel sihtarv, kui palju jäätmeid tuleb liigiti koguda.
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul vaadatakse jäätmereformi käigus üle kogu ahel – inimene, jäätmekäitleja, ettevõte, omavalitsus ja riik – ning muudetakse süsteemi terviklikult. „Inimestele tuleb luua võimalus anda lisaks segaolme- ja biojäätmetele ära ka pakendijäätmeid nii, et see toimuks kodudele võimalikult lähedal ja samal ajal ka mugavalt. Pakendiveo ja muu olmejäätmete veo kokku toomine aitab ühtlustada veosagedusi ja arendada mugavaid e-teenuseid. Samavõrd oluline on see, et üle riigi oleks olemas üks selge sorteerimisloogika," ütles Jaanisoo.
Kuna segaolmejäätmetest kolmandiku moodustavad pakendid, on ka nende ringlussevõtu suurendamiseks ette nähtud uuendusi. Kehtivat pakendiaktsiisi muudetakse nii, et ringlussevõetavast materjalist pakend oleks odavam. „Pakendiaktsiisi muutmine mõjutab inimest siis, kui tootja kannab lisanduvad kulud tootesse. Arvutuste kohaselt on selle mõju leibkonna toidukorvile vähem kui 1 eurot kuus," lisas asekantsler.
Muudatuste elluviimisel toetab riik nii ettevõtteid kui omavalitsusi.
„Suuname ringmajanduse edendamisele kokku 111 miljonit eurot, millega ühelt poolt toetame omavalitsusi, kes vajavad lisavahendeid jäätmemajanduse tõhustamiseks. Näiteks automatiseeritud jäätmejaamade ehitamiseks või jäätmete kogumiseks vajaliku infrastruktuuri arendamiseks. Teisalt toetame ka ettevõtteid projektidega ringlussevõtutööstuse arendamiseks, aga ka jäätmetekke vähendamiseks läbi pakendidisaini või korduskasutuslahenduste," sõnas Jaanisoo.
Lisaks plaanib ministeerium jäätmereformiga tõsta jäätmete prügilasse ladestamise tasu ning kehtestada põletamise tasu, et materjalide ringlussevõtt oleks soodsam ja soositum valik.
Veel sisaldab eelnõu väljatöötamiskavatsus jäätmevaldkonna digitaliseerimise plaani. Nii saadakse tulevikus värskeid andmeid, kui palju kuskil omavalitsuses jäätmeid liigiti kogutakse või kuhu käitlusesse omavalitsustest jäätmed liiguvad. Ajakohaste andmetega läheb süsteem läbipaistvamaks ja suureneb usaldus, et liigiti kogutud materjalid jõuavad käitlussüsteemi kaudu uutesse toodetesse.
Eestil on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus võtta 2025. aastaks ringlusse 55%, 2030. aastaks 60% ning 2035. aastaks 65% olmejäätmetest. Reformiga ettenähtud lahendused toovad kaasa olmejäätmete liigiti kogumise ning ringlussevõtu suurenemise.
Täpsemalt saab kavandatava eelnõu kohta lugeda väljatöötamiskavatsusest: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/jaatmed/jaatmeseaduse-pakendiseaduse-jt-seaduste-vtk
Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastuste, tagasiside ja arutelude põhjal valmib seaduseelnõu 2024. aasta teises pooles. Muudatuste kehtestamist plaanitakse eeldatavalt 2025. aastal.