Foto: Ragnar Vutt

Mis on valla eelarve?

Valla rahaline olukord ja toimetulek mõjutavad otseselt valla poolt pakutavaid teenuseid ja piirkonna üldist arengut. Tulud peavad katma ära kulud ja samas peab olema ka võimekust teha investeeringuid ehk vajadusel pangalaenu võtta.

Valla eelarve põhineb eelarvestrateegial, mis koostatakse neljaks aastaks ette ja mida igal aastal uuendatakse. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Strateegias tuleb muuhulgas hinnata adekvaatselt riske ja muutuvaid tegureid, mis võivad mõjutada eesmärkide täitmist. Näiteks majanduskriisid, intressimäärade tõus või langus, seadusandlikud muudatused jms. 

Viimased aastad on toonud olulisi seadusemuudatusi. Hooldereformi tõttu kasvasid eelmisel aastal valla sotsiaalhoolekande kulud 0,3 miljonilt 1,4 miljonini. Laenu intressikulud tegid kahe aastaga viiekordse hüppe. Poliitilised otsused ja palgakasvud (üldhariduskoolide õpetajate palgamäära tõus, miinimumpalga kasv) on ka Põltsamaa valla töötasusid viimasel kahel aastal kasvatanud. Töötasufondide kasv valla eelarvelistest vahenditest on olnud kokku 0,6 miljonit eurot, millele lisandub riiklik toetus õpetajate palkadeks. Neid näiteid oleks veelgi ja loetelu võiks jätkata.

Kuidas Põltsamaa vald oma rahalisi vahendeid planeerib?

Põltsamaa valla finantside juhtimisel lähtutakse põhimõttest, et laekuvad põhitegevuse tulud prognoositakse võimalikult konservatiivselt, põhitegevuse kulud realistlikult ning planeeritav finantseerimis- ja investeerimistegevus täpselt ehk vastavalt reaalsetele vajadustele ja võimalustele. Selliselt hoidub Põltsamaa vald olukorrast, kus prognoositud tulude alalaekumise tõttu ei ole võimalik täita planeeritud kohustusi. Nii prognoositi näiteks 2024. aasta eelarves tulumaksu laekumise kasvu, mis on omavalitsuse suurim tuluallikas, vaid 5,7% võrreldes 2023. aastaga. Tegelik tulumaksu kasv aasta lõpuks kujunes aga ligi 10%, mis tähendab, et tulumaksu laekumine oli 0,5 miljonit suurem kui eelarves planeeritud.

2025. aasta eelarves on vald jätkanud konservatiivset joont ning eelmise aasta oodatust suurem tulude laekumine katab selleks aastaks planeeritud kulutuste kasvu. Selline strateegia annab omavalitsusele likviidsust ehk käibevahendeid, mis on rahaliseks puhvriks ja millest saab katta aasta jooksul ettenägematuid kulutusi. 

Missugune on Põltsamaa valla võlakoormus võrreldes riigi poolt kehtestatud ülemmääraga?

Investeeringute prioriteedid seab omavalitsus kinnitatud arengukavas ning nende finantseerimise plaan on kirjas eelarvestrateegias. Investeeringute tegemisel eelistab Põltsamaa vald neid projekte, mis on ühtlasi saanud positiivse rahastamisotsuse erinevatele toetustele. Kaasatud toetusrahad kergendavad oluliselt valla omafinantseeringut, mis tähendab seda, et tegelikult on võimalik sama rahaga oluliselt rohkem ära teha. Omafinantseering tagatakse üldjuhul laenu abil ning 2024. aasta teisest poolest langema hakanud intressimäärad kergendavad arvestataval määral valla laenude teenindamise koormust. Lisaks hindab panga krediidikomitee alati enne laenu andmist ka valla võimekust laenu teenindada. Põltsamaa valla netovõlakoormuse määr on 2025. aasta lõpuks 59,3% ning Eesti riigi poolt lubatav ülemmäär 75%. Eelarvestrateegia perioodi lõpuks langeb valla netovõlakoormus 46% juurde ning riigi poolt lubatud ülemmäär 2028. aasta lõpuks on 60%.   Samuti on oluline teadvustada, et igasuguste investeeringute tegemise perioodil finantsnäitajad üldjuhul langevad, mis on igati loogiline ning  laenude tagasimakse perioodi edenedes aga taas paranevad.

Mahukate investeeringute juures on väga oluline hinnata kriitiliselt valla finantsvõimekust ja võimalike riskide realiseerumist ning seda Põltsamaa vald ka alati teadlikult teeb. Finantsriskide maandamiseks on oluline säilitada likviidsus, lisaks on äärmusliku meetmena võimalik alati investeeringud peatada  kui peaks rakenduma force majeure ehk vääramatu jõud.

Samas on kõnekas fakt, et 2023. aastal kui Põltsamaa vallal ei olnud käimas suuri arendusprojekte suudeti erinevad väiksemad investeeringud katta likviidsetest omavahenditest ehk ilma täiendavat pangalaenu võtmata, kogusummas 1 miljon eurot. 

Kuidas Põltsamaa vald  oma rahalist seisu parandab?

Põltsamaa vald on ühinemisjärgsel perioodil strateegiliselt investeerinud energiatõhusamatesse hoonetesse ning  teenuste ümberkorraldamisesse, mille tulemusel on toimunud  kokkuhoid hoonete majandamisel ehk püsikuludes. Samuti elukeskkonna parandamisse valla erinevates piirkondades, mis omakorda loob positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju. 

Nii on Põltsamaa linna ehitatud uus energiatõhus lasteaiahoone, sel sügisel on valmimas uus Esku lasteaed-kogukonnamaja. Renoveeritud on nii Puurmani lasteaed kui ka  Põltsamaal Lille 2/3 ehk tööõpetuse ning kunstikooli õppehoone, muusikakool ning õpilaskodu.  Peatselt saab uue näo Puurmani keskväljak ning  läheb töösse Põltsamaal eakate teenusmaja ehitus, mille valmimisel on võimalik samuti püsikuludelt säästa kolides vastavad teenused ümber uude majja. 

Lisaks eeltoodule on tehtud palju enamat ning lähiaastateks planeeritud investeeringud parandavad valla elukeskkonda veelgi. Põltsamaa valla palgal olevad inimesed saavad oma valdkondade ja ka teiste sarnaste omavalitsustega võrreldes töötasu, mida ei pea häbenema. 

Kokkuvõttes võib kinnitada, et Põltsamaa vald tuleb toime võetud kohustuste täitmisega. Investeerimistegevuse planeerimisel kasutatakse ära soodsaid olusid: toetusmeetmeid ja mõistlikuid ehitushindasid. Uute arenduste osas on vald võimalustele avatud. Kinnitatud eelarvestrateegia kohaselt suudame nii ujula ehituse, Kuningamäe arenduse kui muud planeeritud investeeringud ellu viia ja neid ka majandada.