Põltsamaa valla aunimetus "Põltsamaa valla aukodanik" on Põltsamaa valla kõrgeim autasu, mis omistatakse vallapoolse erilise austusavaldusena elutöö eest, Põltsamaa vallale osutatud pikaajaliste väljapaistvate teenete eest. 

Senta Bergmann

Senta Bergmann on pikaaegne ja silmapaistev kultuuritöötaja ning rahvatantsujuht, kelle panus Põltsamaa valla rahvakultuuri hoidmisse ja edendamisse on olnud märkimisväärne. Ta lõpetas 1964. aastal Viljandi Kultuurikooli ning asus seejärel tööle Põltsamaa Kultuurikeskusesse kunstilise juhina, kus ta tegutses kuni 1994. aastani. Alates 1994. aastast töötas ta Esku Lasteaed-Algkoolis kooliklassi kasvatajana, olles samal ajal jätkuvalt ka kultuurikeskuses tantsujuht.

1965. aastal alustas tema juhendamisel tegevust memmede rahvatantsurühm Tantsurõõm, mis tegutseb siiani ja tähistab 2025. aastal oma 60. tegevusaastat. Aastatel 1965–2020 juhendas Senta Bergmann ka segarahvatantsurühma Virmalised ning lisaks oli ta aastaid vana tantsu klubi eestvedaja.

Senta juhendatud tantsurühmad on osalenud maakondlikel ja üleriigilistel tantsupidudel, rahvakultuurisündmustel ning võistutantsimistel. Tema eestvedamisel on rühmad esinenud nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas Lätis, Soomes, Rootsis ja Poolas. Samuti on ta aktiivselt osalenud maakondlike laulu- ja tantsupidude ning memme-taadi pidude korraldamises.

Senta Bergmann on alati pööranud suurt tähelepanu tantsude koreograafiale ja rühmade esinemisstiilile, rõhutades eesti rahvatantsutraditsioonide järjepidevust ja kultuuripärandi säilitamist. Tema töö ja pühendumus on inspireerinud ja õpetanud sadu tantsijaid, aidates neil avastada ja armastada rahvatantsu.

Tema aastakümnete pikkune panus rahvakultuuri ja kogukonnaellu teeb temast väärilise Põltsamaa valla aukodaniku aunimetuse saaja.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Põltsamaa valla teenetemärk on Põltsamaa valla poolt antav autasu, mis omistatakse üldjuhul Põltsamaa vallast pärit või Põltsamaa vallas elavatele ja/või töötavatele füüsilistele isikutele, kes oma töö ja tegevusega on oluliselt kaasa aidanud Põltsamaa valla arengule või kes on silma paistnud mingi konkreetse Põltsamaa valla jaoks olulise saavutusega. 

Kaja Kivi

Kaja Kivi on pikaaegne ja väärikas ettevõtja, loomaarst ning rahvatantsu edendaja, kelle panus Põltsamaa valla kogukonda on olnud märkimisväärne. Ta on loonud ja juhtinud OÜ Põltsamaa Veterinaarteenuseid, pakkudes aastakümneid professionaalset abi lemmikloomadele ning töökohti kohalikele spetsialistidele.

Lisaks ettevõtlusele on Kaja Kivi kirglik rahvatantsu hoidja ja edendaja, olles juhendanud mitmeid tantsurühmi ning viinud neid edukalt üld- ja naiste tantsupidudele. Tema pühendumus eesti rahvatantsule on väljendunud nii tantsujuhina kui ka rahvatantsuspetsialistina.

Tema panus Põltsamaa kultuurielu edendamisse ulatub ka teatrilavale, olles aktiivne harrastusnäitleja ja MTÜ Põltsamaa Teater Ellunäod juhatuse liige.

Kaja Kivi elutöö on rikastanud Põltsamaa valla haridus-, kultuuri- ja ettevõtlusmaastikku ning tema pühendumus väärib tunnustust.

Rünno Savir

Rünno Savir on silmapaistev Põltsamaa valla ajaloo uurija ja tutvustaja, kelle pühendunud tegevus sõjaajaloo valdkonnas on toonud esile meie piirkonna ajaloolise pärandi. Viimase kümnendi jooksul on ta olnud eestvedajaks Vabadussõjas langenute ja võidelnute haudade korrastamisel ning tähistamisel Põltsamaa kalmistutel. Tema algatusel leiti ja tõsteti esile Eesti vabaduse eest Vabadussõjas esimesena langenud Hans Kulli haud, mida austas ka Eesti Vabariigi President Alar Karis.

Rünno Savir on korraldanud mitmeid sõjaajalooga seotud sündmusi, sealhulgas Põltsamaale rajatud Vabadussõja ausamba avamise 100. ja taasavamise 30. aastapäeva tähistamist ning Vabaduse Risti kavaleride mälestuspäevi. Ta on aktiivselt tutvustanud Põltsamaa sõjaajalugu kohalikus meedias ning kirjutanud teemakohaseid artikleid ja uurimusi, sealhulgas peatüki raamatusse "Meie elud ja meie aastad".

Noorte ajaloo- ja kodanikuõpetusse kaasamine on olnud Rünno jaoks oluline. Ta on püüdnud igal aastal kaasata oma tegevustesse Põltsamaa piirkonna noorkotkaid ja kodutütreid ning aidanud korraldada Kamari Haridusseltsi sündmusi. Lisaks on ta olnud abipolitseinikuna jalgrattaeksamite vastuvõtja kolmandate klasside õpilastele.

Tema panust on tunnustatud mitmete autasudega, sealhulgas Jõgeva maavanema aukirja, Kaitseliidu II klassi teenetemedali ja Vabaduse Tammepärja aumärgiga. Põltsamaa valla teenetemärgi pälvimine on tunnustus tema väärtuslikule panusele valla ajaloo säilitamisel ja järgmistele põlvedele edasiandmisel.

Õie Aruoja

Õie Aruoja on pikaaegne ja pühendunud muusikaõpetaja ning koorijuht, kelle tegevus on oluliselt rikastanud Põltsamaa valla kultuurielu. Ta on olnud Kamari naisansambli juhendaja alates 1981. aastast, suunates ja arendades mitmeid erinevaid laulukoosseise.

2024. aasta sügisel täitus Kamari naisansamblil 50. tegevusaasta. Selle olulise verstaposti kulminatsiooniks on 2025. aasta aprillis toimuv juubelikontsert, mis jääb ansambli ja Õie Aruoja viimaseks ametlikuks ülesastumiseks.

Õie Aruoja on äärmiselt nõudlik ja täpne juhendaja, kes püüdleb alati parima tulemuseni. Tema juhendamisel on Kamari naisansambel esinenud mitmetel üldlaulupidudel, piirkondlikel laulupidudel ja maakondlikel esinemistel. Eriline tähendus on veel meeldejääval kontserdil, mis toimus Peterburi Jaani kirikus kohalikele eestlastele.

Kamari naisansambel on pälvinud tunnustust ka üleriigilistel laulukonkurssidel nagu Naissoo ja Hindpere konkurss. Õie Aruoja panus muusika ja kogukonnatunde edendamisse on hindamatu.

Tunnustused antakse üle 21. veebruaril algusega kell 18.00 Põltsamaa Kultuurikeskuses toimuval Eesti Vabariik 107 pidulikul kontsert-aktusel.