Jõgevamaa sotsiaaltöötajatel on traditsioon aastas kolmel korral kokku saada, uusi teadmisi omandada ja kogemusi vahetada.

6. detsembril toimus järjekordne Jõgevamaa sotsiaaltöötajate ümarlaud. Sel korral saadi kokku Põltsamaa Kultuurikeskuses ja ümarlaua korraldajaks oli Põltsamaa vallavalitsuse sotsiaalosakond.

Sotsiaaltöös tuleb sageli tegeleda inimese elukaare mõlema otsaga, s.h inimese surmaga. Atle Dyregrov on öelnud: „Lähedase kaotanud inimesega kohtudes pea meeles, et see on kõige hullem, mis tema elus on juhtunud." Politsei- ja piirivalveameti kaplan Valdo Lust ja piirkonnpolitseinik Ivo Saarela jagasid oma teadmisi ja kogemusi leinast ja surmateate edastamisest. Kuidas edastada surmateadet viisil, et lähedane raskest teatest hoolimata tunneb end hoituna. On ju surm, nii nagu ka sünd, elu loomulik osa.

Abivahenditest, mis aitavad inimesel kauem ja turvalisemalt oma kodus elada, rääkis meile Medi spetsialist Helena Karma. Helena tegi ülevaate medi häirenuputeenusest, mis võimaldab kodus kukkumise, terviserikke, õnnetuse või muu hädaohu korral kiirelt abi kutsuda. Samuti tutvustas ta muid seadmeid, mis hõlbustavad kodus paremat hakkamasaamist (pliidivalvur, ravimidosaator). Saime teada, et sotsiaaltöötaja turvalisuse tõstmiseks on medil märkamatu ja lihtsalt käsitletav abivahend, mis võimaldab ohu korral abi kutsuda.

Sotsiaaltöötaja esimene abivahend tema töös on sõnad. Kui tihti me mõtleme, milliseid sõnu me kasutame aitajana, kolleegina, lähedasena või iseendast rääkides. Väärikusest keeles ja meeles, kui sotsiaalvaldkonna töövahendist rääkis meile Katrin Tsuiman. Katrin rõhutas, et keel, mida me kasutame, kujundab seda, kuidas me näeme abi vajavat inimest ning see omakorda mõjutab, kuidas inimene iseennast näeb. Jõustav ja tunnustav kõneviis väärtustab inimest ja toetab kontrolli tagasisaamist enda elu ja otsuste üle.

Tunnustus on ka ühiselt koosveedetud ja kogetud päev!