Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu kavandamise alusdokument, millega määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad tingimused, kuidas arenguid ellu viiakse. Üldplaneering hõlmab kogu Põltsamaa valla haldusterritooriumit kuni 20 aasta perspektiivis.

 

Põltsamaa valla üldplaneeringu peamised eesmärgid on soodustada mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, kuid säilitada ja kaitsta olemasoleva keskkonna väärtuseid; eelistada arengu koondumist olemasolevatesse keskustesse, et tagada nende jätkusuutlik areng ning teenuste ja töökohtade olemasolu; eelistada kasutusest välja langenud alade ja hoonete uuesti kasutusele võtmist uute alade hõivamisele; püüelda ruumilise terviknägemuse suunas, mis hõlmab erinevaid tasandeid, valdkondi ning loob ühtse seostatud arengutee; tagada avatud ja usaldusväärne planeerimisprotsess. Ruumilise arengu eesmärkide ja visiooni elluviimiseks on üldplaneeringus määratud kasutamis- ja ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, maakasutuse juhtotstarbed ning antud suunised infrastruktuuri valdkonnale.

 

Üldplaneering jälgib üldjoones senist maakasutust endiste Põltsamaa valla, Põltsamaa linna, Pajusi valla ning Puurmani valla territooriumitel, ulatuslikke muudatusi ei kavandata. Tiheasustusaladena on määratletud Põltsamaa linn, Adavere alevik, Puurmani alevik ja Lustivere küla keskus. Elamufondi mitmekesistamiseks luuakse eeldused eelkõige Põltsamaa linnas. Äri- ja tootmisalade paiknemine lähtub suuresti tänasest olukorrast ning põhimõttest, et uute alade hõivamisele tuleb eelistada olemasolevate tihendamist ja laiendamist ning kasutusest välja langenud alade ja hoonete taasaktiveerimist uute hõivamise asemel. Täiendavaid uusi tootmisalasid kavandatakse valdavalt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee lähedusse, kus on selleks parimad eeldused. Üldplaneeringuga olulise ruumilise mõjuga ehitisi ei kavandata. Vastamaks üleriiklikele eesmärkidele süsinikuemissiooni vähendamisel, on soositud taastuvenergia kasutuselevõtt, kuid nii päikeseelektrijaamade kui tuuleparkide kavandamisel tuleb eelistada vähem väärtuslikke alasid (väljaspool rohelist võrgustikku, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke põllumajandusmaid).

Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille käigus kirjeldati, analüüsiti ja hinnati üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonnamõjusid, tehti ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ning kavandati meetmed strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Mõjuhindamise tulemusena selgus, et kui ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste elluviimisel järgitakse üldplaneeringus seatud kokkuleppeid ja reegleid ning KSH aruandes toodud vajalikke keskkonnanõudeid, siis ei too üldplaneeringu kohase maakasutuse rakendamine eeldatavalt kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.

Üldplaneeringu materjalidega saab tutvuda Põltsamaa valla kodulehel ja planeeringute andmekogus. Üldplaneeringu toimiku Põltsamaa valla dokumendiregistrist leiab: http://delta.andmevara.ee/poltsamaa_vald/toimik/5178518/1

Põltsamaa valla üldplaneering

• seletuskiri
   
• lisa 1 - analüüsid
  • alusanalüüs Põltsamaa valla üldplaneeringule
  • Põltsamaa valla liikuvusuuring
  • Põltsamaa valla rohevõrgustik
  • Tallinn-Tartu maantee ruumimõju analüüs
     
• lisa 2 - ülevaade Põltsamaa vallast
  • lisa 2 joonis 1 - looduskaitse- ja kultuuriväärtused
  • lisa 2 joonis 2 - maardlad ja mäeeraldised
     
• lisa 3 -  keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
   
• lisa 4 - Põltsamaa valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus
   
• joonised
  • maakasutus
  • piirkondlikud ehitustingimused
  • tehniline taristu
  • väärtused ja piirangud
     
• koostöötabel

Varasemad materjalid