KÜSIMUSED & VASTUSED
seoses biometanooli tootva tehase kavandamisega Põltsamaa valda
Millised on erinevate osapoolte rollid biometanooli tehase eriplaneeringu koostamise protsessis?
Põltsamaa Vallavalitsusel on vastava eriplaneeringu koostamise korraldaja roll – juhime menetlusprotsessi ja vastutame selle õiguspärasuse eest. Biometanooli tehase eriplaneeringu koostamist ja menetlusprotsessi puudutavate küsimuste korral palume pöörduda Põltsamaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Anni poole tel 5309 6850 ja/või e-postil kertu.anni@poltsamaa.ee. Eriplaneeringut koostab riigihanke tulemuste alusel ettevõte Kobras OÜ.
Eriplaneeringu viib ellu ehk rajab biometanooli tootmise tehase huvitatud isik, kelleks antud juhul on ettevõte Perpetual Next Vägari OÜ. Tegemist on rahvusvahelise ettevõtte Perpetual Next sidusettevõttega, mis tegeleb orgaanilistest jäätmetest biosöe ja -metanooli tootmisega. Oma toodanguga pakuvad nad alternatiivset lahendust fossiilsetele kütustele. Biometanooli kasutatakse keemiatööstuses ja puhta kütusena on see oluline meretranspordis.
Huvitatud isiku ainuosanik on Eesti äriühing BTSE Holding OÜ (registrikood 14206188). BTSE Holding OÜ ainuosanikuks on omakorda Madalmaade Kuningriigi äriühing Perpetual Next Biocarbon B.V. Perpetual Next äriühingute kontserni kuulub ka Baltania OÜ, mis omab ja arendab pelletite (torrefitseeritud biosüsi) tootmist Vägari külas, Põltsamaa vallas. Perpetual Next kontserni biometanooli tootmist puudutavate eesmärkide, tegevuse ja struktuuriga saab tutvuda: https://perpetualnext.com/en/solutions/bio-methanol/.
Miks Põltsamaa Vallavolikogu biometanooli tehase eriplaneeringu algatas ja kuna see kehtima hakkab?
Põltsamaa Vallavolikogu algatas biometanooli tootva tehase eriplaneeringu koostamise 17.10.2024 otsusega nr 1-3/2024/41. Eriplaneeringu koostamise eesmärk on luua eeldused Põltsamaa vallas Vägari külas asuva Perpetual Next Vägari OÜ tehase tehnoloogiliseks täiendamiseks, et tekitada biometanooli tootmise võimekus ning tehase laiendamisega suurendada selle tootmismahtusid (pikemas perspektiivis biosüsi ca 220 000 tonniks biometanooliks aastas). Eriplaneeringu koostamise I etapi raames tuleb biometanooli tehasele sobiva asukoha leidmisel kaaluda ka teisi alternatiive Põltsamaa vallas. Planeeringuala läbib Rassi tee, mis jääb avalikku kasutusse ka kavandatavate tegevuste realiseerumisel.
Planeerimisseadusest tulenevalt puudusid (PlanS § 96 lg 2) põhjendused, millele tuginedes oleks kohalikul omavalitsusel olnud alust biometanooli tehase eriplaneeringu algatamisest loobuda. Planeeringu algatamine ei tähenda veel tehase rajamist ning see ei garanteeri arendajale, et eriplaneering ka kehtestamiseni jõuab. Eeldatav biometanooli tehase eriplaneeringu koostamise aeg, alates riigihanke tulemusel leitud eriplaneeringu koostajaga hankelepingu sõlmimisest, koos vajalike uuringutega on ca 36 kuud.
Tutvu ka eriplaneeringu lihtsustatud menetlusskeemiga.
Metanooli omadused, biometanool ja tootmine
Tavalistel temperatuuridel ja rõhul on metanool alati vedelik, nagu vesi või etanool. Gaasiline metanool võib tehniliselt eksisteerida, aga ainult kõrgematel temperatuuridel. Biometanooli puhul viitab eesliide „bio" asjaolule, et kõnealuses tehases hakatakse metanooli tootma biomassist, antud juhul biosöest. Biosütt omakorda toodetakse puidujääkidest, ümarpuitu ei kasutata. Keemiliselt on biometanool identne tavalise metanooliga, mis tähendab, et seda saab otse üle maailma olemasolevasse metanoolitaristusse suunata.
Metanooli tootmine on pidev protsess ja kavandatav tehas töötaks ööpäevaringselt. Tootmise käigus tekib metanool sünteesireaktorites kõrgel temperatuuril ja rõhul gaasilises olekus, kuid enne süsteemist lahkumist jahutatakse see kohe tagasi vedelasse olekusse. Toodetud metanooli hoitakse, käideldakse ja transporditakse ainult vedelikuna. Protsessiseadmed on konstrueeritud nii, et gaasilises olekus metanooli kogus oleks minimaalne.
Täpsem tootmisprotsess Vägarisse kavandatavas tehases
Biometanooli hakatakse tootma torrefitseeritud puidust (biosüsi), mida toodetakse olemasolevas Vägari külas asuvas Baltania tehases. Planeeritud on olemasolevat tehast täiustada, et toota biosütt 320 000 tonni aastas ja toodangut kasutades toota 220 000 tonni biometanooli aastas.
Esmalt biosüsi (39 t/h) suunatakse gaasistajasse, kus seda kuumutatakse väga kõrgel temperatuuril kontrollitud hapniku koguse juuresolekul ning saadakse sünteesgaas. Gaasistamise protsessis kasutatakse lisaks hapnikku, vett, kaoliini ja lubjakivi. Vajalik hapnik toodetakse kohapeal välisõhust ja kohapeal hoiustatakse max 500 tonni veeldatud hapnikku.
Sünteesgaas on gaaside segu, mis sisaldab peamiselt H2 ja CO segu, milles on ka CO2 ja CH4 ning muid komponentide jääke. Seejärel sünteesgaas puhastatakse vees lendtuhast, halogeenühenditest ja süsivesinikest. Kasutatud vesi suunatakse reoveepuhastusse, kus eraldatakse filtrikook.
Puhastatud sünteesgaas (H₂/CO segu) suunatakse metanoolisünteesi reaktorisse. Metanooli süntees on katalüütiline (vase-tsingi katalüsaator) protsess kõrgendatud rõhul ja temperatuuril ning on eksotermiline. Pärast metanoolireaktorit suunatakse tootegaas läbi mitme destillatsioonikolonni, et saada puhas metanool. Reageerimata sünteesgaas surutakse kokku ja juhitakse uuesti reaktorisse; osa ringlusgaasist juhitakse kütusegaasina happegaasi põlemiskambrisse või tarnitakse torrefaktsiooniseadmesse koospõletamiseks sünteesgaasi põlemisprotsessides. Puhastatud metanooli (vedelat) hoitakse kohapeal mahutipargis (max 16 800 tonni).
Sünteesgaasi töötlemisest ja metanooli tootmisest eralduvad happegaasid (H2S) suunatakse happegaasi põlemiskambrisse (0,08 t/h), kus väävliühendid põletatakse koos metanooli tootmisest tekkiva kütusegaasiga (lisatakse uurea ja NaHCO3) ohtlike gaaside emissiooni vähendamiseks.
Metanooli tootmise jääkideks on šlakk (tekib ca 6,8 t/h) gaasistamise etapist ning kasutatud sorbendid ja filtrikook (tekib 4,9 t/h) reovee puhastusest. Tootmiseks kasutatakse vett ca 46 t/h ja reovett tekib ca 31,5 t/h. Kogu protsessis kasutatakse veest toodetud vesinikku (st juurde ei tooda) ja kütusena kasutatakse diislit.
Mis päritolu on biosüsi, millest biometanooli tootma hakatakse?
Enamus puidujääke (ümarpuitu ei kasutata) biosöe tootmiseks plaanitakse varuda Eestist, kuid toimuvad läbirääkimised ka Läti puidutootjatega. Esmased kokkulepped tarnijatega on tänaseks sõlmitud. Aastas on vaja ca 970 000 tonni biomassi toorainet.
Kuidas tagatakse biometanooli tootva tehase ohutus inimestele ja keskkonnale?
Metanool on ohtlik aine, kuid keemiatööstuses on see üks enimtoodetud ja kasutatavaid kemikaale kogu maailmas, millel on väljakujunenud rahvusvahelised standardid ohutuks projekteerimiseks, ladustamiseks ja käitamiseks. Tehas projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt EL-i ja Eesti ohutusnõuetele, mis hõlmavad järgmist:
• Seveso III direktiiv (2012/18/EL) - reguleerib ohtlike ainetega töötavaid tööstusseadmeid nõudes põhjalikku ohutusjuhtimist, õnnetuste ennetamist ja hädaolukorraks valmisolekut;
• ATEX-direktiivid - tagavad, et seadmed ja rajatised on projekteeritud ohutuks tööks;
• protsessiohutuse standardid (nt EN, ISO, API) - hõlmavad surveanumaid, torustikke ja hoiustamissüsteeme lekete ja õnnetuste vältimiseks;
• sõltumatud ohutusuuringud (HAZOP, QRA) - süstemaatilised riskihindamised ohtude tuvastamiseks ja ennetusmeetmete rakendamiseks.
Metanooli tootev tehas varustatakse mitme nn kaitsekihiga: automatiseeritud juhtimissüsteemid, lekete tuvastamised, lokaalsed tulekahju kustutussüsteemid, plahvatuskindlad seadmed ja hädaolukorra lahendamise protseduurid, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.
Lisaks keskkonnaloa saamisele läbib projekt enne käivitamist mitu regulatiivset etappi, sealhulgas:
• põhjalik keskkonnamõju hindamine (KMH), mis hõlmab heitmeid, vett, müra, jäätmeid ja bioloogilist mitmekesisust;
• ehitusload, mis tagavad vastavuse ohutus-, tulekaitse- ja tehnilistele eeskirjadele;
• tööohutuse ja protsesside ohutuse kinnitused, mida vaatavad läbi riiklikud inspektsioonid;
• Seveso ohutusaruanne, milles kirjeldatakse kõiki kogukonna ja keskkonna kaitseks rakendatavaid meetmeid.
Kokkuvõttes – biometanooli tootvat tehast ei saa ehitada ega käitada ilma rangete ELi ja Eesti ohutus- ja keskkonnanõuete järgimise tõendamiseta. Arendaja (Perpetual Next Vägari OÜ) prioriteet on tagada, et tehas töötaks ohutult töötajate, naabrite ja keskkonna jaoks.
Kui suurt kogust metanooli alal plaanitakse hoida? Kas tootmisalal on tule- ja plahvatusohtlikke ja/või mürgiseid gaase või vedelikke, mis mõjutavad ohutuse tagamist?
Plaanitav biometanooli ladustamise kogus on piisav tootmisvõimekuse tagamiseks ette ulatuvalt 26 päevaks st korraga hoiustatakse tehase territooriumil maksimaalselt 16 800 tonni biometanooli. Tootmisprotsessi käigus tekib sünteesigaas (koosneb peamiselt vesinikust (H₂) ja süsinikmonoksiidist (CO)), mida ei ladustata enne biometanooliks muundamist, kuid tootmisprotsessis endas esineb seda märkimisväärses koguses.
Milline on vee vajadus ja kuidas on kavandatud selle puhastamine, suublasse juhtimine? Kui suur on tootmisega kaasnev heitvee kogus?
Biometanooli tootmisprotsessis kulub umbes 46 m³ vett tunnis. Ettevõttel on kavas sõlmida leping inseneribürooga, et projekteerida reoveepuhastus vastavalt nõutud piirnormidele. Töödeldud reovett tekib umbes 32 m³ tunnis. Kui selgub, et seda kogust töödeldud reovett ei saa suunata kohalikku reoveesüsteemi, tuleb projekteerida nullvedelikuheitmega (ZLD) reoveesüsteem.
Kui palju ja milliseid töökohti biometanooli tehase rajamine Põltsamaa valda loob?
Plaanide realiseerumisel on investeering Põltsamaa valda ca 530 miljonit eurot. Tehase rajamisega kaasneks ca 120 töökohta (sh täna olemasolevad ca 10 töökohta). Tüüpiline personalivajaduse näide:
Kui palju tehase tööst on automatiseeritud?
Kuigi biometanooli tehas kasutab kaasaegseid automaatika- ja digitaalseid juhtimissüsteeme, ei ole tegemist täielikult automatiseeritud rajatisega. Tehas on protsessi juhtimise osas (DCS/PLC-süsteemid tooraine käitlemiseks, gaasistamiseks, metanooli sünteesiks, destilleerimiseks ja utiliitideks) väga automatiseeritud. Siiski vajavad suured keemiatehased pidevat järelevalvet, aktiivset käitamist, hooldust, kvaliteedikontrolli, logistika korraldamist ja ohutuse juhtimist – funktsioone, mida automaatika ei saa asendada. 24/7 töötav tööstusrajatis vajab nelja vahetust, tehnilist tugipersonali ja pühendunud spetsialiste.
Kas tehase ehituse (sh planeerimisprotsess jms) rahastamisse on kaasatud toetusi? Kas tootmine (biometanool) ise on mingil viisil subsideeritud?
Toetusrahad kaasatakse projekti, kuid neid ei ole veel taotletud. Seda tehakse projekti hilisemas etapis. Biometanooli tootmist soodustavad EL-i uued regulatsioonid eelkõige merenduse valdkonnas, kus biometanoolist on saamas oluline meretranspordis kasutatav kütus.
Milliseid muudatusi tuleb laevaehitustööstuses teha, et võimaldada biometanooli kasutamist kütusena?
Biometanoolil on võrreldes raskete kütteõlidega madalam energiasisaldus, seega vajavad laevad tulevikus veidi suuremaid kütusepaake või peab laevu sagedamini tankima. Laevatööstuses ja -disainis on neid aspekte juba hakatud arvesse võtma. Juba praegu tellitakse palju kahe kütusega töötavaid laevu, mida saab tankida nii fossiilkütuse kui metanooliga. Vajalikud muudatused (spetsiaalsed paagid, torustikud, tuvastus- ja tulekustutussüsteemid, kohandatud mootorid) on hästi tuntud tehnoloogiad, mida kasutatakse juba kemikaalitankeritel.
Biometanool on raskekütustest kallim. Kas on tõenäoline, et hind hakkab tulevikus langema ja mida on selleks vaja?
Praegu on biometanool kallim kui raskekütus, kuid selle hind ei pea langema fossiilkütuste tasemele, sest EL-i regulatsioonid (nt ETS ja FuelEU Maritime) panevad saastavad kütused maksma lisatasu nende CO₂ heitmete eest. Kui need regulatsioonid karmistuvad ja rohkem laevu peab kasutama madala süsinikusisaldusega kütuseid, on paljud laevaomanikud valmis maksma lisatasu jätkusuutlike valikute eest, samal ajal kui suuremad tootmismahud ja kogemuste kasv vähendavad biometanooli kulusid aja jooksul. Biometanooli hind võib langeda veelgi, kui ehitatakse palju suuremaid tehaseid ja arendatakse jätkusuutliku biomassi tarneahelaid.
Mõned näited biometanooli tootmist käsitlevast teaduskirjandusest (materjalid on inglise keelsed)
Economic value of methanol for shipping under FuelEU Maritime and EU ETS, Methanol Institute
Innovation Outlook: Renewable Methanol, IRENA (2021)
Küsimuste & vastuste lehte täiendatakse jooksvalt.