KÜSIMUSED & VASTUSED
seoses tuuleparkide kavandamisega Põltsamaa valda

Millises rollis on tuuleparkide arendamisel kohalik omavalitsus?

Tuuleparkide kavandamise protsessis on Põltsamaa Vallavalitsusel vastava eriplaneeringu koostamise korraldaja roll. Põltsamaa vald vallavolikogu ega vallavalitsuse näol ei ole kavandatavate tuuleparkide rajaja. Põltsamaa vald loob eriplaneeringu koostamisega eeldused tuuleparkide rajamiseks. Neid asuvad rajama huvitatud isikud ehk arendajad, kelleks hetkel on ettevõtted Irbeni OÜ (OÜ Utilitas Wind tütarettevõte) ja Enefit Green AS. Kui tuulikud on püstitatud ja töös, hakkab kohalik omavalitsus maksma tuulikute mõjualas elavatele inimestele elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ehk nn talumistasu (vt täpsemalt allpool).

Kes on koostanud Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu materjalid?

Põltsamaa Vallavalitsusel on eriplaneeringu koostamiseks sõlmitud hankeleping ettevõttega Skepast & Puhkim OÜ, mille valdkondlikud eksperdid on eriplaneeringu materjalid (sh KSH aruande) koostanud (täpsemalt eriplaneeringu seletuskirja alguses). Põltsamaa Vallavalitsuse ülesanne on vastavalt planeerimisseadusele eriplaneeringu koostamist juhtida ja korraldada. 

Kuidas selgusid tuulikute tinglikud asukohad Põltsamaa vallas? Kas tuulikute tinglike asukohtade valimisse kaasati valla esindajaid?

Skepast & Puhkim OÜ meeskond määras tuulikute tinglikud asukohad planeerijate ja mõju hindajate koostöös. Eksperdid soovisid hinnata tuulikute maksimaalset suurimat mõju lähimatele elamutele, seetõttu on mitmed tuulikud paigutatud tuulealade nö tippudesse. Ainuisikuliselt ei ole keegi tuulikute tinglikke asukohti määranud. Tegemist on mitmete inimeste ühistööna saavutatud tulemusega. Tuulikute asukoha määramisel pole primaarküsimuseks maaüksuse kuuluvus. Määrav on maaüksuse sobivus loodus- ja inimkeskkonna erinevaid kriteeriume arvestades. Samas, praeguses eriplaneeringu I etapis ei ole tuulikute asukohad kindlalt paigas, sest enamus uuringuid ootab veel ees eriplaneeringu II ehk detailse lahenduse koostamise etapis.

Põltsamaa Vallavalitsuse esindajad on osalenud töökoosolekutel, kuid pole otseselt kaasa rääkinud tuulikute paigutamisel konkreetsetesse asukohtadesse ning ei plaani seda teha ka tulevikus, välja arvatud juhul kui mõne tuuliku paigutamist konkreetsesse asukohta välistab mõni kehtivast õigusest tulenev piirang või kitsendus. Planeerimisküsimustega tegelemine on volikogu poolt delegeeritud vallavalitsusele (Põltsamaa Vallavolikogu 15.02.2018 otsus nr 1-3/2018/10). Põltsamaa Vallavolikogu liikmed ei ole tuulikute asukohtade valikul osalenud ning seni pole kedagi ka töökoosolekutel volikogu enda poolt esindama määranud. 

Miks Põltsamaa Vallavolikogu tuuleparkide eriplaneeringu algatas ja kuna see kehtima hakkab?

Põltsamaa Vallavolikogu algatas tuuleparkide eriplaneeringu 2021. aasta lõpus sooviga välja selgitada kuhu ning millistel tingimustel on Põltsamaa valda võimalik tuuleparke rajada. Toona ei olnud planeerimisseadusest (PlanS § 96 lg 2) tulenevaid põhjendusi, millele tuginedes oleks kohalikul omavalitsusel olnud alust tuuleparkide eriplaneeringu algatamisest loobuda. Planeeringu algatamine ei tähenda veel tuuleparkide rajamist ning see ei garanteeri arendajale, et eriplaneering ka kehtestamiseni jõuab. Planeeringu algatamine on pigem ühe protsessi algus, mis võimaldab koostöös kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja arendajaga tuuleparkide kavandamist Põltsamaa valda põhjalikult käsitleda.

19.08.2025 seisuga on tuuleparkide eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Põltsamaa vallas Põltsamaa Vallavolikogu otsusega nr 1-3/2025/45 lõpetatud.

Milline on tuuleparkide kavandamise üle-eestiline kontekst?

Kogu Eesti kontekstis on oluline teada, et tuuleparke saavad kavandada vaid need kohalikud omavalitsused, kus ei kehti riigikaitselased piirangud. Täna on piirangualas sees ka Põltsamaa vald, kuid pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendumist on võimalik tuuleparke rajada ka Põltsamaa valda. Kompensatsiooniala idapiirist ida poole jäävate elektrituulikute rajamist Kaitseministeerium ei kooskõlastaks (eriplaneeringu seletuskiri joonis 1), mistõttu sinna alasse Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu raames tuulikuid ei kavandata.

Täna on Eestis kokku 29 kohalikku omavalitsust, kes olles erinevates eriplaneeringu koostamise etappides, tegelevad tuuleparkide kavandamisega. Põltsamaa valla naabervaldadest tegelevad tuuleparkide kavandamisega Järva vald, Põhja-Sakala vald, Viljandi vald ja Türi vald. Üks Järva valla tuuleparkide arendusalasid (teoreetiline max 12 tuulikut) asub Põltsamaa valla tuuleala 1/1 vahetus läheduses. 

Pidevas muutumises on info selle kohta, kui palju maismaa tuulikuid Eesti vajab. Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu seletuskirja koostamise ajal oli see arv ca 150 tuulikut kogu Eesti peale. Täna on riik kavandamas 2025. aastaks vähempakkumisi tuulest elektri tootmisele. Kavandatud vähempakkumiste maht on 4 TWh, üks kaasaegne tuulik toodab ligikaudu 16 GWh energiat ning seega on selle mahu saamiseks vajalik Eestisse rajada u 250 kaasaegset tuulikut. Ühtegi planeeringut uutele tuuleparkidele seni Eestis kehtestatud ei ole, veel vähem väljastatud ehituslubasid. Tuulikud peavad tööle hakkama 2029. aasta lõpuks, et täita Eesti 2030 eesmärgid toota kogu tarbitud elektrienergia taastuvatest allikatest. Eesti energiamajanduse arengukava ENMAK 2035 on toodud, et 2030. aastaks on Eestis kokku 2850 MW maismaatuult ning 2035. aastaks 3000 MW. Täna on installeeritud võimsusi ca 700 MW. Seega, energiamajanduse arengukava kohaselt ja võttes arvesse, et üks maismaatuulik võiks olla u 7 MW, tähendaks see Eestile juba üle 300 tuuliku.

Miks kavandatakse tuulikuid osaliselt elamute lähedale – 750 m kaugusele? Mis saab, kui tuulik on püstitatud ja reaalne müratase ületab modelleeritud müranormi?

Eriplaneeringu tuulealade väljaselgitamisel on tehtud müra modelleering ning asukohtades, kus müranorm seda lubab, on puhvervöönd elamutega 750 m, muul juhul on puhvervöönd elamutest ja ühiskondlikest hoonetest 1 km. 750 m on piir, millest alates saab üldse kaaluda tuuliku paigaldamist. 

Tuulealale 1/1 tuulikute kavandamisel tuleb arvestada, et kui kaugus tuulikust ja Järva valda jääva elamu vm müratundliku ehitise vahel on vahemikus 750-1000 m, tuleb tuuliku kavandamiseks saada nõusolek vastava elamu vm müratundliku ehitise omanikult.

Kui müra reaalsuses ületab norme ning mõõtmised seda kinnitavad, siis saab piirata tuuliku töörežiimi (suurema tuule või teatud tuulesuuna korral) või nt eluruumis ületatava müra (eelkõige madalsageduslik müra) puhul parandada hoone heliisolatsiooni (akende vahetus vms, mille kulud katab arendaja).

Kui palju ja milliseid töökohti tuuleparkide rajamine Põltsamaa valda loob?

Kuna täna pole teada mitu tuuleala reaalselt töösse lähevad ja mitu tuulikut täpselt nendele aladele püstitada saab (määravaks saavad eelkõige asukohapõhiste uuringute tulemused), siis ei ole ka  teada mitu töökohta Põltsamaa valda seoses tuuleparkide rajamisega tekiks. Otsesed töökohad oleksid seotud tuuleparkide ja tuulikute hooldustöödega, kuid tuuliku hooldustehnikuks tuleb õppida. Siiani on Eestis tuuleparkide hooldusteenust pakkuvad ettevõtted ise töötajaid välja koolitanud. 2024. aasta sügisel avas esimesena Eestis tuuliku hooldustehniku õppekava Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Kuressaare Ametikoolis kavandatakse eraldi tuulikute labade hooldustehniku õpet. Nt Saarde tuulepargis on üheksa tuulikut ja tööl kuus hooldustehnikut.

Lisaks on võimalik tuulepargist 6 km raadiusesse (kui seadust muudetakse, siis 15 km raadiusesse) rajada nö otseliin, mille abil on võimalik saada võrgutasuta elektrit (küll mitte üksikute kodumajapidamiste kaupa). See oleks oluline eelis võimalike uute tööstuste rajamisele või olemasolevate tööstuste konkurentsivõimelisuse tõstmiseks ning seega võimalikuks laiendamiseks ja täiendavate töökohtade loomiseks.

Milliseid maavarasid on vaja tuulikute ehitamiseks kaevandada?

Tuulikute tootmine nõuab maavarasid, kuid kaevandamise maht ja selle keskkonnamõju on seotud kasvava nõudlusega taastuvenergia järel. See mõju ei ole aga võrreldav fossiilkütuste kasutamisega tekitatud keskkonna kahjuga. Maavaradest on tuulikute tootmiseks vaja peamiselt terast, alumiiniumi ja vaske, generaatorites  ühe tuuliku kohta umbes mõni kilo väärismetalle. 

Kui suur on ühe tuuliku maksumus (ehitus, detailid, paigaldus jms)?

Iga tuulepargi ehitus on erineva maksumusega. Loeb palju hetkel turul olevatest hindadest (tuuliku komponentide hind, tarne hind, teede/kaablite ehituse ja paigalduse hind, sh elektriliitumine jms). Tuulikute ja energeetikaseadmete hinnad on alates 2022. aastast tulenevalt globaalsest olukorrast oluliselt tõusnud. 2022. aastal ehitama hakatud Utilitase Saarde tuulepargi näitel võib öelda, et 9 tuuliku (kokku 39 MW) rajamise investeering oli 65 miljonit eurot. 2024. a Leetu rajatava 20 tuulikuga (kokku 124 MW) tuulepargi investeering on üle 200 MEur, tehes ühe tuuliku maksumuseks ca 10 MEur. Tegemist on kuluga, mis tehakse peale ehitusloa saamist ehk eelnevaid kulusid (lepingute kulud, planeeringu, uuringute jms kulud) tuleb lisaks arvestada.

Kui suur on ühe tuuliku prognoositud aastane toodang kilovattides?

Toodangut mõõdetakse kilovatt-tundides (kWh) ja see oleneb, kuhu on tuulik kavandatud – Lääne-Eestisse, kus on paremad tuuleolud või Kesk/Ida-Eestisse, kus tuult puhub vähem. Samuti sõltub elektritoodang tuuliku kõrgusest ning võimsusest (kõrgem ja võimsam tuulik toodab rohkem elektrit kui madalam). Ligikaudse hinnanguna võib öelda, et ühe kaasaegse 6 MW tuuliku toodang on vahemikus 14-18 GWh. Et saada kWh tuleb antud number korrutada läbi miljoniga. Ehk siis 14 000 000 – 18 000 000 kWh.

Kui suur saab olema ühe tuuliku prognoositud aastane ekspluateerimiskulu (hooldus, remont jne)?

See sõltub väga palju tuuliku tüübist. Üldjuhul on kulukomponent (sh remont/hooldus) arvestatud hinna sisse, mis tasandatakse tootjaga. Tuulikute hoolduslepingud on üldjuhul väga pikad (kuni 30 aastat) ning ajas tuulikute hoolduse kulu ka tõuseb. Seega konkreetset numbrit on väga raske välja tuua.

Kui pikk on tuulikute eluiga miinimum, loodetud maksimum?

Tänapäevaste tuulikute eluiga on minimaalselt 30 aastat, hea ja õige hoolduse korral isegi kuni 40. Virtsu (Eesti esimene tuulepark) on töös alates 2002. aastast ning töötab veel mitmeid aastaid.

Mis saab tuulikutest pärast nende eluea lõppu?

Ligikaudu 85-90% tuuliku kogumassist, sh vundament, mast ja generaator, on juba täna uuesti ringlusse võetavad. Labad koosnevad ca 60-70% ulatuses komposiitmaterjalidest nagu klaas- või süsinikkiud, mis on oma ehituselt tihedalt seotud ühendid. Seetõttu on komposiitmaterjalid ka tuuliku komponentidest ühed keerulisemalt taaskasutatavad, kuid siiski on selle jaoks olemas mitmeid tehnoloogiaid. Hetkel kasutatakse labadest alles jäänud komposiitmaterjale peamiselt tsemenditööstuses. Alates 2025. aastast kehtib Euroopa Liidus labade prügimäele ladustamise keeld. 

Kus ja millised on labade ümbertöötlemise võimalused?

Nt Soomes suunatakse labade klaas- ja süsinikkiust komposiidid tsemenditootmisse, kus need asendavad fossiilkütuseid ja tooraineid, vähendades protsessi CO₂ emissioone. Seda teeb nt ettevõte Finnsement. Samuti on Stena Recycling alustanud Soomega koostööd, et komposiitmaterjale ümber töödelda. Taanis töötab ettevõte Continuum välja tehnoloogiat, mille abil oleks võimalik tuuliku labades sisalduv klaaskiudjäätmeid kasutada hoonetes ehitusmaterjalidena. Ka tuulikutootja Vestas on asunud välja töötama uut ümbertöötlemise lahendust, mis võimaldaks muuta vanad labad uueks tooraineks, mida omakorda saab kasutada uute labade valmistamisel. Saksamaal on võimalus labade taaskasutuseks Bremenis, kus asub tehas, mis suudab klaaskiude tõhusalt ümber töödelda. 

Kui suur on prognoositud tulu laekumine vallale ühe tuuliku kohta?

Õiget vastust on väga raske anda, sest oleneb tuulikust, mis on võimalik rajada (eelkõige tuuliku võimsus, toodetud elekter, aga ka kõrgus) kui ka elektrihinnast. Võttes aluseks keskmise tuuliku toodangu ~ca 16 GWh ja elektrihinnaks 60€/MWh, siis ühe sellise tuuliku keskkonnatasu on 10 000 eurot aastas, mis jaguneb vastavalt Keskkonnatasude seadusele pooleks: 50% jagatakse mõjualas olevate inimeste vahel ning 50% jääb KOVile (kui KOV ei otsusta rohkem kui 50% tuulikute mõjualas elavatele inimestele maksta).

Kas talumistasusid majapidamistele maksab vald või teeb seda tuuliku arendaja?

Maismaa tuuleparkide mõjualas elavatel inimestel on õigus saada elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Tulenevalt keskkonnatasude seadusest (KeTS) kantakse kõnealune tasu kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse (KeTS § 55²). Saadavast tasust 50% maksab kohalik omavalitsus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele, kui eluruum on füüsilise isiku omand ja eluruum on omaniku rahvastikuregistri järgne elukoht (KeTS § 55³). Põltsamaa valda kavandatakse tuulikuid, mille kõrgused jäävad vahemikku 250-290m, mistõttu ulatub maismaa tuulepargi mõjuala, ja kodanike õigus saada nimetatud tasu, kolme kilomeetrini (KeTS § 55³ lg 2).

Kas ja kui palju vähem energiat toodavad sakilise servaga tuulikulabad (need mis vähem müra tekitavad)?

Energiatoodangus vahet ei ole, sakilised servad omavad mõju ainult mürale, mis on väiksem. Põltsamaa valda kavandatakse valdavalt tuulikuid, mille labade servad on sakilised ja tekitavad vähem müra. 

Kas tuulikute paigaldamise kohtadele eramaale on omanikega kokkulepped sõlmitud?

Ehkki eriplaneeringu koostamine on omandiülene, tuleb ehitamiseks ikka sõlmida vastava maaomanikuga hoonestusõiguse leping. Nt Utilitas Wind on juba sõlminud mitmeid hoonestusõiguse lepinguid eramaaomanikega.

Kas seoses tuuleparkide kavandamisega ehitatakse ümber kohalikud teed või rajatakse uued tuulikute positsioonidele viivad teed?

Tuulepargi projekteerimise käigus (järgneb eriplaneeringu kehtestamisele) tehakse kindlaks, milliseid olemasolevaid teid saab kasutada, milliseid tuleb täiendavalt ringi ehitada ja milliseid teid on vaja juurde ehitada. Eelistatud on olemasolevate teede maksimaalne ära kasutamine. Teede kasutamise kord lepitakse kokku maa omanikuga (riik, KOV, eraomanik). Arendaja lepib kokku, millises mahus teid kasutatakse ja kuidas toimub nende hilisem korrashoid. Kui maa omanik on nõus ja on vaja rajada uus või osaliselt uus tee, siis selle maksab kinni arendaja. Reeglina püütakse maksimaalselt kasutada olemasolevaid teid, mida vajadusel rekonstrueeritakse, et tuuliku ehitusaegne kandevõime oleks tagatud. Eriplaneeringus on indikeeritud, mida peab teede (ümber)ehitamisel arvestama, täpsed tingimused ja nõuded teedele annab olemasolev seadusandlus (ehitusseadustik, tee projekteerimise normid). 

Kelle poole küsimuste korral pöörduda?

Tuuleparkide eriplaneeringut puudutavate küsimuste korral palume pöörduda otse Põltsamaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Anni poole (tel 5309 6850, e-post: kertu.anni@poltsamaa.ee).