Reedel, 15. septembril toimub Põltsamaal ühiskonnategelase, sportlase ja ajakirjaniku Ants Paju (1944-2011) eestvedamisel rajatud Sõpruse pargi 50. aastapäevale pühendatud tänuüritus. Parki, mis on kujunenud omamoodi dendroloogiliseks ajastukroonikaks, on tänaseks istutatud juba üle 6000 puu ning lisaks püstitatud mitmeid kauneid graniitskulptuure, kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur "Tee Olümposele", mille sammastel kirjas kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed.

 

Esimene puu istutati Tallinn-Tartu maanteeäärsele rohealale 8. mail 1973. aastal. Üsna pea sai paigast midagi enamat kui kohaliku rahva puhkeala. Linnapark hakkas muutuma ajaloolis-kultuuriliseks maastikuarhitektuuri teoseks, kui kasvama pandi esimesed nimelised puud ning hakati muulgi viisil jäädvustama Eesti jaoks oluliste inimeste ja sündmuste mälestust. Oma puu on siia kasvama pannud presidendid Lennart Meri, Arnold Rüütel, Olafur Ragnar Grimsson (Islandi), Vaira Vike-Freiberga (Läti), suursaadikud Lars Arne Grundberg (Rootsi), Robert Frasure (USA) jpt. Parki on istutatud mälestuspuud Siberisse küüditatutele, M/S Estonia katastroofis hukkunutele, elundidoonoritele. Rahvasaadikuid, kes 1991. aasta augustis hääletasid Toompeal Eesti iseseisvuse poolt, meenutavad 69 tamme. Oma puuga on esindatud filmi- ja teatriinimesed Jüri Järvet, Juhan Viiding, Salme Reek, Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu, Mikk Mikiver, Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, spordisangarid Heino Lipp, Kristjan Palusalu, põllumajandustegelane Artur Erm, vabaduslaulik Alo Mattiisen, aga ka Põltsamaa koolidirektor Kalju Teras, ajakirjanik Julius Tillo jt.

 

Puudele lisavad kaalu kivid kui igaviku sümbolid. Idee kaunistada parki kividega päädis rahvusvahelise graniitskulptuuri festivaliga, mille Ants Paju korraldas 2004. aastal. Nii sündisid esimesed kivist maastikumärgid, mida tänaseks leiab pargist väga mitmel kujul – näiteks mälestuskivi August Wilhelm Hupelile ja Peter Ernst Wildele, kes Põltsamaal eestikeelsele ajakirjandusele aluse panid, ja mälestusmärk looduskaitse suurmehele Jaan Eilartile.

 

Parki on püstitatud ka monument parvlaeval Estonia hukkunute mälestuseks ning kompositsioon „Tee Olümpiale", kuhu raiutud kõigi eesti olümpiamedalistide nimed. Kõige mastaapsem teos pargis on aga pronkstaies „Kündev Kalevipoeg" (autor Tauno Kangro), mis võtab kokku nii Põltsamaa põldse olemuse kui eestlase maalähedase elu. Parki rajatud lipuväljak hoiab elus Emilie Beermanni mälestust, kes Põltsamaal Eesti esimese rahvuslipu õmbles.

 

Tänuüritus ja kontsert Sõpruse pargis toimub reedel, 15. septembril, algusega kl 14.00.

 

Tähtsündmusel osalevad teiste seas ka Urmas Sõõrumaa, Gerd Kanter ja Allar Raja.

 

Lisainfo:

Sõpruse pargi tänane eestvedaja:

Tiit Kulu, +372 522 7592