Uudised ja teated

« Tagasi

Põltsamaa Vallavalitsus kolib Aidu raamatukogu lasteaed-algkooli

Põltsamaa Vallavalitsus on alustanud ettevalmistusi kortermajas asuva Aidu raamatukogu ümberkolimiseks. Järgmise sammuna soovib vald ümber kolida ka kortermajas asuva Pisisaare raamatukogu.
 
„Raamatukogu peab tagama ligipääsu liikumispuudega inimestele. See ei ole võimalik ei Vägaris ega Pisisaares," ütles Põltsamaa Raamatukogu juhataja Rutt Rimmel.
 
Aidu raamatukogu on plaanis kolida lähedal asuvasse lasteaed-algkooli. Raamatukokku pääseb eraldi sissepääsust ning see hakkab paiknema kahes ruumis, millest üks on täna kasutusel laopinnana ja teine muusika- ja arvutiklassina. Kokkuleppel koolijuhiga hakkavad muusikatunnid toimuma saalis ning arvuteid saab kasutada raamatukogus.
 
Lastevanemate palvel on vallavalitsus valmis paigaldama lisaaia, et eraldada lasteaia õueala raamatukogu sissepääsust.
 
„Kuna nii raamatukogu kui ka kool on mõlemad teadmiste varamud, siis sobivad need hästi teineteist täiendama," ütles vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Kristi Klaos. „Koos toimides saavad need ka üksteist toetada, kooli saavad toimuda raamatukogu sündmused ja raamatukogus õppetöö."
 
Klaose sõnul olid ümberkorraldused kavandatud esialgu hiliskevadesse. Kuna viirusepuhangu tõttu on raamatukogud ja haridusasutused suletud ja igapäevast tööd seal ei toimu, siis otsustasime võimalust kasutades töödega alustada varem.
 
Lisaks Aidu raamatukogule soovib vald kolida kortermajast välja ka Pisisaare raamatukogu. Ühe võimaliku asukohana näevad Põltsamaa Raamatukogu ja vallavalitsus Pisisaare spordihoonet. Otsus raamatukogu uue asukoha kohta tehakse lähiajal.
 
Lisaks raamatukogude tingimuste parandamisele soovib vald raamatukogude kolimisega koondada mõnevõrra oma teenuseid ja tuua need kogukonnale lähemale.  
 
 

Korduma kippuvad küsimused

 
Miks on vaja Aidu raamatukogu üldse kolida? Kui suur see teisel korrusel paiknemine on?
Aidu raamatukogu asub täna Kooli tn kortermaja teisel korrusel. Raamatukogu kasutuses on seal kolm ruumi. Planeering on kehv, tegemist ju korterelamuga, ja juurdepääs halb iseäranis eakatele ja liikumisvaegustega inimestele. 
Samas on Aidu raamatukogu Põltsamaa valla mõistes aktiivne raamatukogu. Vägaris oli 2019.  aastal 190 lugejat, neist lapsi 40. Mullu registreeriti päevas keskmiselt 15 külastust ja 10 109 laenutust. 
Raamatukogu põhiteenused on kojulaenutus, kohalkasutus ja avalikule teenusele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Need kolm teenust peavad olema igal juhul tagatud kõigile inimestele, sh liikumispuudega. 
Lisaks täidab kaasaegne raamatukogu mitmeid teisi rolle. See on väiksemates kohtades üks olulisemaid kultuuriloojaid ja maaletoojaid ning kogukondade ja inimeste lõimijaid ehk siis kohaliku elu rikastajaid. 
Vallavalitsus ja Põltsamaa Raamatukogu soovisid kaasajastada raamatukogu tingimusi ja parandada juurdepääsu raamatukoguteenusele. Lisaks on valla poolt juba pikemat aega tegeletud valla hoonete aktiivsemasse (rist)kasutusse võtmisega eesmärgiga tuua teenused rohkem kokku.
 
Kas on kaalutud ka teisi alternatiive või on see ainuke? On olemas analüüs?
See oli ainuke alternatiiv. Raamatukogu kolimist valmistati ette koostöös kooli ja Põltsamaa Raamatukoguga. Kooli kasuks rääkis mitu argumenti.
Esiteks. Suurem osa Põltsamaa valla raamatukogudest ja ka väga paljud Eesti maaraamatukogud tegutsevad täna koolimajades. Meie vallas on sellisteks näiteks Adavere, Esku, Lustivere raamatukogud.
Teiseks. Raamatukogu kolimine lasteaed-koolimajja aitab suurendada kooli kaalu kogukonnakeskusena. Koolimajas on rohkem elu ja see loob paremad eeldused ka Aidu kooli säilimisele.
Kolmandaks. Ümberkorraldamisega koondab vald oma teenuseid ja vähendab püsikulusid, mis kaasnevad raamatukogu kasutuses oleva korteri ülalpidamisega.
 
Miks on see kõige parem lahendus teha seda kooli arvelt?
Ei ole nõus, et lahendus tuleb kooli arvelt. Ütleks pigem, et raamatukogu kooli kõrval on parim lahendus. 
Mõlemad, raamatukogu ja kool, on teadmiste varamud. Kool, mis on ka täna juba kogukondlike sündmuste korraldaja, võiks olla ka raamatukogu sündmuste toimumiskohaks (nt näitused, salongiõhtud jms). Samuti on võimalik raamatukogu lõimida paremini õppetöösse.
Vägaris asuvas Aidu Lasteaed-Algkoolis on suletud netopinda 624 m2. Raamatukogu võtab sellest enda alla 50m2. Pärast ümberkorraldust on koolis ühe õpilase kohta ruumi 2,8 m2. 
Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekaitsenõuded koolidele" (30.05.2013)   § 7lõike 3 järgi peab õpperuumi pinda õpilase kohta olema 2 m2. 
Niisiis, ruumi jääb küll õpilaste jaoks vähemaks, aga see on ikkagi 1,5 korda rohkem, kui näevad ette tervisekaitsenõuded. Lisaks toimuvad tunnid ka kooli saalis, kus on võimalik läbi viia muusikatunde, ning liiga kitsaks lastel küll ei lähe.
 
Kuidas on lahendatud turvaprobleemid?
Raamatukogule on kavandatud eraldi sissepääs. Vald eraldab aiaga laste mängualad ja sissepääsu. Soovitame koolile hoida päevasel ajal välisuksed lukus, et majja ei pääseks kõrvalised isikud. Raamatukogutöötaja vaatab samuti, et soovimatud isikud raamatukogust koolimaja/lasteaia poolele ei satuks. Kuna raamatukogu külastab keskmiselt 10-20 inimest päevas, siis saab kõik üksikasjad lahendada jooksva tegevuse käigus.
Oleme teadlikud kohalike inimeste murest turvalisuse pärast, võtame seda tõsiselt ja oleme valmis koostöös kogukonnaga otsima täiendavaid lahendusi, et lapsevanemad tunneksid suuremat turvatunnet.  
Raamatukogu ei ole kindlasti kogukonna jaoks turvarisk. Kui probleemiks on asula turvalisus, siis sellega tuleb tegeleda eraldi.
 
Kas kaasamine/kommunikeerimine on olnud piisav?
Kuna tegemist oli valla teenuste lihtsa ümberkorraldamisega (ühe asutuse kolimisega lähedalasuvasse hoonesse), siis ei eeldanud me sedavõrd tugevat resonantsi kohalikus kogukonnas. Kolimise teema on olnud päevakorras juba aastaid tagasi iseseisvana toimetanud Pajusi vallas, see ei ohusta ühegi Vägaris pakutava teenuse jätkamist. Vastupidi, parandab raamatukoguteenuse kättesaadavust. Tagantjärele tarkus ütleb, et oleksime pidanud teavitama elanikke oma sammudest ette. Samas peame alati olema valmis selleks, et ikka ja jälle leidub neid, kellele üks või teine otsus ei meeldi.
 
Haridusasutustel ja raamatukogudel on eri nõuded. Kas projekt on sellega arvestanud?
Antud juhul me konflikte ei näe. Avalikele teenustele peavad olema täidetud elementaarsed ligipääsetavuse nõuded. Haridusasutuse nõuetele vastavust me ei vähenda. Raamatukogunõuetele (ligipääsetavus jms) vastavust parendame.
 
Ja viimane, kõige olulisem, kas oli õige aeg kopp maasse lüüa eriolukorras?
Eriolukorra piirangud ei keela täna ehitustööde tegemist, pigem on aeg selleks teatud mõttes soodsam. Esialgu olid tööd plaanis hiliskevadel või varasuvel. Et aga eriolukorra tõttu on peatatud koolides õppetöö ja raamatukogud on külastajatele suletud, siis otsustas vallavalitsus ruumide kohandamise ja kolimise ette võtta praegu. Rohkem vaba ressurssi on nii ehitajatel kui ka asutuste töötajal.
 

VAATA LISAKS

Selgitus

Kogu hoones on 35 last (19 koolis + 16 lasteaias), hoone netopind on 624 m², s.h:
  • lasteaia all on 200 m²/12,5 m² lapse kohta (miinimum on 4 m²/ lapse kohta);
  • kooliõpilaste kasutuses on otseselt 3 õppeklassi (ruumid 3, 7, 8 ehk 24,9 + 29,2 + 22=66,1m²);
  • ruum 4 oli kasutusel laoruumina.
  • raamatukogu kasutusse plaanitakse võtta ruumid 3 ja 4 (kokku ca 50 m²);
  • hetkel on klassi pinda õpilase kohta 4 m², pärast ümberkorraldust hakkaks olema 2,8 m².  
  • Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekaitsenõuded koolidele" (30.05.2013) § 7 lõike 3 järgi peab õpperuumi pinda õpilase kohta olema 2 m².