Uudised ja teated

« Tagasi

Muusikapäeval esineb Põltsamaa kirikus ansambel Vox Clamantis

Rahvusvahelise muusikapäeva raames annab 1. oktoobril kell 17 Põltsamaa kirikus kontserdi ansambel Vox Clamantis (lad k – hüüdja hääl). Tegemist on  1996. aastal asutatud muusikute kooslusega, keda köidab gregooriuse laul. Kuid sageli lauldakse ka muud muusikat, vanamuusikast nüüdisteosteni – Vox Clamantisele on uudisteoseid kirjutanud paljud heliloojad. Ansambli kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve.
 
Juba aastaid kuulub ansambli repertuaari Arvo Pärdi looming, Tulve juhatusel on Pärdi muusikat ette kantud maailma tähtsamates katedraalides ja kontserdisaalides. „Pärt näeb oma vanuses asju, mida me igapäevaselt enda ümber ei hinda. Temasugused inimesed märkavad ka õhuvirvenduses midagi sellist, mille märkamiseks pole meil oskusi. Pärdi muusika on nagu universum, kus järjest avastatakse uusi planeete ja säravaid tähti, kuid alati jääb midagi ka järgmiseks korraks avastada," on Tulve öelnud.
 
Arvo Pärt, kellel täitus 11. septembril 85 eluaastat, oli oma aja eesti noortest heliloojaist kõige uuendusmeelsem. Tema varastes teostes põrkus teravakõlaline kaasaegne ilm sügavat rahu, ilu, „kadunud maailma" kehastanud tsitaatidega varasemate aegade muusikast. Soov leida samasugune ilu, selgus ja rahu enda seest ja suuta seda siis ka oma loomingus, oma vahenditega väljendada kutsusid esile sügava hingelise kriisi, ligi kümneaastase loomingulise „vaikuse" – mida, tõsi küll, täitis looming filmimuusika vallas. Uus teeots, vanamuusikast inspireeritud heakõlaline helikeel ilmutas end lõpuks alles pärast kaheksa-aastast otsinguperioodi 1976. aastal ning legendaarsel Hortus Musicuse kontserdil tuli ettekandele kimp uusi töid ühise pealkirja all „Tintinnabuli". See „kellukeste-stiil" on nüüdseks aidanud elule palju teoseid ning eelkõige nende – rahu, lootust ja hingepalsamit pakkuvate kompositsioonidega – on Pärt ära teeninud miljonite armastuse üle terve maailma.
 
Vox Clamantise kavades on sageli Pärdi helindid kõrvuti teiste heliloojate muusikaga. Seekord tulevad ettekandele veel Cyrillus Kreegi, Helena Tulve ja Tõnis Kaumanni teosed.
 
Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse üleilmselt 1. oktoobril alates 1975. aastast Rahvusvahelise Muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvedamisel, kes kutsus üles meenutama sellel tähtpäeval, milline koht on muusikal meie kultuuris ja igapäevases elus. Muusikapäeva kontserdiprogramm on maailmas ainulaadne laiaulatuslik hea tahte projekt, milles kontserdipaigad ja esinejad osalevad vabatahtlikkuse alusel ning sündmused on publikule tasuta. Uuri lisa: www.muusikapaev.ee/