Uudised ja teated

« Tagasi

Kuidas kütta kodu ohutult?

Saabunud on sügis ja sellega koos ka kütteperiood. Selleks, et kodu saaks ohutult soojaks köetud, tuletame meelde ohutu kütmise näpunäited.

Enne kütteperioodi algust tuleb korstnapühkijal lasta kodused küttekolded üle vaadata. Kui tarvis, tuleb need puhastada ja puuduste korral ka remontida. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemid kindlasti üle vaatama kutseline korstnapühkija.

Koduseid kütteseadmeid tasub aeg-ajalt näidata ka pottsepale, kes oskab vajadusel parandustöid teha ja ahjude, pliitide ning kaminate ohutuse osas nõu anda. Kindlasti tasub kontrollida, kas korstnapühkijal ja pottsepal on kutsetunnistus. Kutsetunnistus tagab tema teadmised ja õigete töövõtete tundmise ning siis on ka maja- või korteriomanikul kindlus küttesüsteemi tuleohutuse kohta.

Kütmisel tuleb kasutada ainult kuiva puitu. Niiske puit tekitab rohkesti põlemisjääke ning põleb halvasti ega anna seetõttu ka piisavalt sooja. Oluline on meeles pidada, et kütteseadme siiber tuleb kogu kütmise ajal hoida täiesti avatud asendis, et põlemisel tekkivad mürgised gaasid, nende hulgas vingugaas, saaks korstna kaudu koldest väljuda.  Samuti on oluline, et kogu kütmise ajal oleks õhu pealevool põlemiseks piisav – vanemat tüüpi ahjude puhul, kus kolde all puudub tuharuum, peab õhuavadega koldeuks olema suletud, kuid välimine uks piisavalt avatud. Uuemate kütteseadmete puhul tasub kindlasti järgida kasutusjuhendit.

Kindlasti tuleb veenduda, et kodus oleks töökorras suitsuandur. Lisaks suitsuandurile tasub küttekoldega eluruumidesse paigaldada ka vingugaasiandur. Nii suitsu- kui ka vingugaasianduri korrasolekut tuleb testida vähemalt kord kuus, vajutades anduri testnupule.

 

Täpsemad juhised tuleohutuse kohta leiab SIIT.