2021. aasta aprillis algas  projekt „Noortegarantii tugisüsteemi rakendamine ja vajaduspõhiste teenuste pakkumine Põltsamaa valla abivajavatele noortele." Rahastus tuli Euroopa Sotsiaalfondi meetmest "Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused". Projekti Partneriks oli Noorteühendus Juventus (Noorte Tugila noortekeskuses). Projektiperiood lõppes 28. veebruaril 2023.

Mis on NGTS?

Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on toetus 16–29-aastastele noortele haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks. NGTS asub kohalikus omavalituses ning koosneb infosüsteemi lahendusest ja juhtumikorraldusest.

Tugisüsteemi IT-lahendus (STAR) on loodud selleks, et saada teada enda piirkonna 16-26 aastastest mitteõppivatest ja mittetöötavatest noortest (NEET-, seeläbi jõuda noorteni kiiremini ja teavitada neid nende võimalustest ja pakkuda neile vajadusel tuge haridustee jätkamiseks ja tööturule jõudmiseks. IT-süsteemi abil tehakse päring teistesse riiklikesse registritesse, tänu millele saab kohalik omavalitsus nimekirja oma piirkonna noortest. Saadud kontaktide kaudu teavitatakse noort NGTS-i võimalustest.

STAR - sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on riigi keskne andmekogu/infosüsteem, mis on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö korraldamiseks.

Kuidas seda rakendati Põltsamaa vallas?

NGTS projekti raames töötas projektiperioodi jooksul omavalitsuses juhtumikorraldaja, kes tegutses juhtumikorralduse juhendi alusel. Tal tuli kaardistada piirkonna noori toetavaid võimalusi; tegeleda teavitustööga, teha vajaduspõhiselt koostööd noori puudutavate valdkondade spetsialistidega ja asutustega. Juhtumikorraldaja ülesandeks oli STAR-nimekirja noortega ühendust võtta ja kokku leppida kohtumine, viia läbi vestlus ja hinnata abivajadus . Seejärel toetada noore enesearengut ja tema pikaajaliste eesmärkide saavutamist, olla abiks erinevate ametiasutuste ning ettevõtjatega suhtlemisel, töö- ja õppimisvõimaluste tutvustamisel ja leidmisel. Lisaks abistasid ja nõustasid noori tegevusjuhendajad. Projekti tingimustes oli noorte vanuse ülempiiriks 29aastat.

Noorte abivajadus toe järele oli väga erinev: eluaseme või tervisega seotud mured, osaline töövõimetus, sissetuleku puudumine, ravikindlustuse puudumine, madal enesehinnang, takistus töökoha leidmisel oskuste ja teadmiste puudumise või juhilubade puudumise tõttu, puuduv või vähene ametiasutustega asjaajamise kogemus (nt töötuna arvele võtmine), laenuprobleemid, ei ole selget eesmärki ega teadmist, mida edasi teha jne.

Projekti raames said noored vajaduspõhiselt teenuseid ja koolitusi nagu täiendkoolitus IT-valdkonnas ja raamatupidamise alal, pagari- ja kondiitrikoolitus, autojuhilubade koolitus, tööpraktika, majandusnõustamine, psühholoogiline abi, karjäärinõustamine, pere- ja suhtenõustamine, kriisinõustamine, töövestluse simulatsioon, individuaalne nõustamine, leinanõustamine, vaimse tervise testimine,  rasedusnõustamine, ühiselamu kohatasu toetus sessioonõppes osaledes. Koolinoortele korraldati infopäev NGTS võimalustest ning noortega tegelevate spetsialistide kompetentsi tõstmiseks korraldati koolitus. Noortele pakuti võimalust ka ametikoolidega tutvumiseks, kuid sead kasutasid vaid üksikud.

Projekti tulemused ja mis saab edasi?

Planeeritud oli, et 2 aasta jooksul on suunatud abi saanud 70 noort ning nooretele suunatud tegevuste kaudu on suurenenud noorte motivatsioon ja konkurentsivõime Esimesel aastal  osales 34 noort, teisel aastal lisandus 13 noort. Eesmärgiks oli, et 30% projektis osalenud 16-29-aastastest abivajavatest noortest on jätkanud haridusteed või on leidnud töö, esimese aasta lõpus oli see näitaja 29,41%, teise aasta lõpuks oli 47-st noortest tööle või õppima asunud 20 ehk  42,5%.

Projekti koostamisel oli meie eelduseks, et noored vajavad ja soovivad ning saame neile  pakkuda ka tasulisi teenuseid. Tegelikult oli  nii, et paljude STAR-nimekirjas olnud noortega ei õnnestunudki kontakti saada,  e-kirjadele ei vastatud, kontakttelefoni ei olnud või ei vastatud kõnele; juhtus ka seda, et kokkulepitud ajal noor kohale ei tulnud või kadus silmapiirilt pärast esimest vestlust.   Osadele noortele piisas juhtumikorraldaja või tegevusjuhendaja nõustamisest ja suunamisest; mitmed noored otsisid ise aktiivselt tööd ja ei soovinud abi. Osad NGTS nimekirjas olevad noored õpivad või töötavad välismaal või on teadlikult võtnud vaheaasta. Projekti elluviimise kõige suuremaks riskiks oli see, et sihtgrupi noored ei olnud valmis osalema ja keeldusid toetusest. Seetõttu jäi enamus projekti toetusest kasutamata.

Kõigest sellest hoolimata arvame, et projekt õnnestus, kuna need noored, kes abi soovisid, seda ka said. Suur hulk noori on teadlikumad ja julgemad ning saavad elus paremini hakkama, samuti on omavalitus saanud kogemuse noortegarantii tugisüsteemi rakendamisega. Projekti elluviimise ja juhtumikorralduse rakendamise tulemus tõestab tugisüsteemi vajalikkust ning omavalitsusel tuleb leida vahendid tegevuse jätkamiseks vajaduspõhiselt.

Riiklikul tasandil peetakse samuti vajalikuks tõhusat tööd NEET noortega. Sotsiaalministeeriumi poolt on välja toodud, et noortegarantii tugisüsteemi järjepideva rakendamisega langeb NEET-noorte määr üle kolme protsendipunkti. Erinevate omavalitsuste kogemuste põhjal (Raasiku, Põhja-Sakala) saab väita, et tõhus juhtumikorraldaja töö aitab saavutada noorega kontakti ning noortel on suurem tõenäosus jõuda tagasi haridusse või tööturule.