« Tagasi

Umbusi jõel toimunud reostuse kohta jagati informatsiooni

Neljapäeval, 11. augustil toimus Lustiveres kultuurimajas kohtumine vallarahvaga, et anda infot ja selgitusi 29.–30. juulil Umbusi jõel reostuse põhjustanud juhtumi kohta ja vastata üleskerkinud küsimustele. Kohtumisele olid  tulnud Karro Külanurm ja Mark Liivamägi Põltsamaa vallavalitsusest, Dora Kukk, Rainer Vakra ja Jarko Jaadla Keskkonnaametist, Mats Hansen ja Margit Matt Terviseametist ning Tartu Maaülikooli kalateadlane Arvo Tuvikene. Lustivere paisjärvel ning Umbusi jõel reostuse tagajärgi likvideerida aidanud vabatahtlikke esindasid kohtumisel Toivo Tõnson ja Arbo Koller.

Kokkutulnud kuulasid ära Keskkonnaameti töötajate kokkuvõtte selle kohta, mis praeguseks hetkeks on olnud võimalik välja selgitada. Kinnitati fakti, et Keskkonnaametile jõudis info reostuse kohta laupäeval, 30. juulil kell 15.13 ning pühapäeval suudeti reostuse lekkimine jõkke lõplikult sulgeda. Kõige kohta, mis puudutab fakte, mis aine jõkkelekkis ning kes on konkreetselt juhtunus süüdi, ammendavaid vastuseid anda polnud võimalik. Kuna loodusele tekitatud kahjud on suured, algatas prokuratuur kriminaalasja. Seega saab info jagamine avalikkusega toimuda vaid kooskõlastatult prokuratuuriga. Küll saadi Terviseametilt kinnitus selle kohta, et Lustivere paisjärve ümbruses ja Umbusi jõe ääres elavate inimeste joogivesi on reostusest puutumata ja alates 12. augustist võib paisjärves taas ka supelda.

Probleemile, et juhtunu ajal puudus elanikel adekvaatne ja operatiivne info toimuva kohta, vastas Karro Külanurm, et juhtunust on kõigil midagi õppida ning see küsimus võetakse lähiajal arutlusele valla kriisikomisjonis.

Faktidena kõlas, et hukkunult on kogutud ligikaudu 10 000 kala, kõoge enam jõeforelli, kuid kalade hulgas on ka mõningaid kaitsealuseid liike. Millesse kalad täpsemalt surid, selgitatakse välja lähiajal.

Kalateadlane Arvo Tuvikene andis täpsema ülevaate vee seisundist Umbusi jões ja Lustivere paisjärves. Ta analüüsis ka ekstrakti, mis väidetavalt reostuse põhjustas. Teadlane kinnitas ka, et osa jõeforelli meelistoiduks olevaid kirpvähke on õnnestunud leida elusatena, mis annab lootust, et allesjäänud kaladel on siiski võimalik  jõgi tasapisi uuesti asutada. Kas kalarikkuse taastumiseks kulub 3–4 aastat või pigem paarkümmend, selles jäid asjatundjad ja kuulajaskond eriarvamusele. Et see siiski on võimalik annab lootust fakt, et  kaugemal paisjärvest ülesvoolu on vesi puhas ning seal on juba ka forellide liikumist märgatud.

Kokkutulnud vaatasidki siiski pigem tulevikku ja pärisid, kuidas on võimalik kaasa aidata veeelustiku kiiremale taastumisele ning kas ja milliseid piiranguid peaks kehtestama kalade arvukuse taastumiseni Umbusi jões.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tänas kõiki vabatahtlikke, kes reostuse likvideerimisele kaasa aitasid ning pani inimestele südamele anda igast tähelepanekust, mis puudutab looduse reostumist või muud rikkumist, koheselt teada telefoni 1247.