Mida on oluline teada kaitsemaskidest?
Mask takistab köhimisel või aevastamisel lendlevate viiruseosakeste levikut ühelt inimeselt teisele. Sellest on abi, kui seda kantakse siseruumides, kus on palju inimesi ja keeruline on hoida teistega 2m vahet. Õues ei ole aga maski kandmine enamasti mõttekas, sest viirusosake on üpris raske ja ei lendu kaugemale kui 2 meetrit. Samuti ei ole maski kandmine mõistlik kodus, kui kõik kodused on terved.
Maski võib osta poest, ühekordse või korduvkasutatava, ja maski võib teha ise. Viimane ei ole samaväärne meditsiinilise maskiga, aga tavaolukorras kaitseb siiski piisavalt. Oluline on aga meeles pidada, et maski kandmine pidurab viiruse levikut ainult kombineeritult kätepesu ja hajutatuse nõudega. Need, kes tunnevad end halvast, ei tohi väljaspool kodu liikuda ka maskiga.
Mis on kaitsemask?
Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks maske ja respiraatoreid.
Kasutusotstarbe järgi liigitatakse maskid kaheks:
- isikukaitsevahendid - maskid, mis kaitsevad inimest väljast ähvardava ohu eest,
- meditsiinilised kaitsemaskid - maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Näiteks selle eest, et arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ei jõuaks patsiendini.
Väliskeskkonnas lenduvate osakeste eest kaitsevad filtreerivad poolmaskid. Kaitsemaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.
Mida teha, kui mul ei ole spetsiaalset kaitsemaski?
Kes tahab maski kanda, kuid seda ei õnnestu osta, see võib ise teha riidemaski. Isetehtud riidemask vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole. Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.
NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.
Maski kandmisel tuleb silmas pidada järgmist.
- Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
- Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
- Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
- Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
- Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema.
Kaitsemaski õiget paigaldamist vaata siit videost.
Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?
Meditsiiniline ehk kirurgimask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud eelkõige patsiendi kaitsmiseks meditsiinilise protseduuri ajal, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei satuks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks sedasi lisatüsistusi ja -haigusi.
Meditsiinilist maski soovitame kanda ka nakatanud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade levimist. Meditsiiniline mask võib mingil määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendavad nakatumise riski mitu korda.
Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask korra juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks ning seda tohib kasutada vaid üks inimene. Ka siis, kui mask vaid korraks lõua alla tõmmatakse või eest ära võetakse, tuleks see ära visata ja kasutada uut.
Pärast maski eemaldamist peab pesema hoolega käsi, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.
Millal oleks mõtet kanda maski?
Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda ei kodus ega õues. Õues piisab, kui hoiad teistega 2-meetrist vahet. Kodus ei ole mõistlik maski kanda, sest kui üks pereliige on haigestunud ja teised pereliikmed ei ole püsivalt eraldatud, siis leiab viirus tõenäoliselt ikka tee pereliikmete nakatamiseks.
Maski kandmisest on kasu ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi. See võib vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni. Nina ja suu katmine on sellises kohas sobiv ettevaatusabinõu. Samuti võib maskist abi olla tervele inimesele, sest see vähendab mõnevõrra võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise.
Mida on kõige olulisem teada maskidest?
- Maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda sellistes siseruumides, kus on koos hulk inimesi. Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuste kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Maski kandmine aitab viiruse eest hoiduda ainult siis, kui järgitakse ka teisi hügieenireegleid ja välditakse lähikontakte.
- Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda kodus ega õues.
- Suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides aitab alati. Inimesed, kes tahavad maski kanda, võivad ühekordsete maskide puudumisel teha soovi korral ise riidemaski, millega katta nina ja suu avalikes siseruumides. Isetehtud maski kasutamine vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele, ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole.
- Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.
- Enda tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks on peamine pesta käsi, järgida hügieenireegleid ning väljas liikudes hoiduda lähikontaktidest ning täita 2+2 reeglit. Igasuguse haiguse kahtluse korral tuleb jääda koju.
NB! Diagnoositud viirusekandja või lihtsalt tõbine inimene peab püsima kodus ja hoiduma lähikontaktidest teiste inimestega, sõltumata sellest, kas tal on olemas mingi mask või mitte.